Soome andis Venemaale 500 kindralit ja admirali

RALF R. PARVE,      11. oktoober 2006


Soome ajaloolane Rauno Lipponen koostas uurimuse, kus on kirjas need 500 meest, kes said Tsaari-Venemaal aastail 1809–1917 kindraliks või admiraliks.
Internetileheküljel on märksõna alt Suomalaisen Kirjallisuuden Seura (http: dbgw.finlit.fi/kenraalit) tähestikulises järjekorras need isikud, kes on nii kõrget sõjaväekarjääri teinud. Uurija saab teada nende peresuhted, sõjaväekarjääri etapid, tähelepanuväärsemad töökohad hilisemas tsiviilelus ja väljateenitud aumärkide nimistu.

Keiserliku Venemaa teenistuses oli rohkelt Soomest pärit kindraleid, kes pärast Soome iseseisvumist siirdusid selle riigi armeesse.
Neist tuntuim on mõistagi Vene kindralleitnant, Soome marssal ja president Carl Gustaf Emil Mannerheim. Teatavasti sõdis ta valgete juhina Soome kodusõjas 1918. aastal, samuti ülemjuhatajana Talvesõjas ja Jätkusõjas 1939–1944.
Lisaks Mannerheimile tuli Soome kümmekond tsaariarmees teeninud kindralit.
Kindralmajor Arvid Conrad Appelgren Soome kodusõjas ei osalenud. Tema teadmisi ja oskusi läks tarvis Talvesõja järel Soome–Nõukogude piirikomisjonis 1940. aasta kevadel.
Kindralmajor Paul von Etter tegutses omal ajal Vene Punase Risti täievolilise esindajana Soomes. Oktoobrirevolutsiooni järel tuli ta Soome kodusõja lõpupoole Soome Punase Risti esindajaks Soome vägede peakorterisse.
Pärast kodusõda Soome armee teenistusse jäänud kindralid tegutsesid hiljem juba mitmetel võimutasanditel või siirdusid tööstusse ja pangandusse.

Kas Eesti oma admirale ja kindraleid ei armastagi?

Eestiga tihedalt seotud kindraleid ja ohvitsere võib hea tahtmise korral tõepoolest leida. Võtkem või kuulsad Eestimaa mõisaomanikud admiral Adam Johann von Krusenstern ja kindral Barclay de Tolly. Kui soomlased võtavad rootsi päritolu kaasmaalased sõbralikult omaks, siis meie oma baltisakslastest kohalikke mehi ei pea millekski ja lükkame nad võhivõõraste lahtrisse.
Venemaa relvajõududes teeninud eestlastest kindraleid ja admirale on teada kuus: kindralmajor Eriksson, jalaväekindral Martinson (Martos), kindralleitnant Mihhail Masing, ratsaväekindral Johann (Ivan) Michelson, kindralmajor Peeter Oru ja kindralleitnant Raudsman. Mõnede eesnimegi pole teada, lünki on ka sünni- või surma-aastates. Nende väeteenistusest pole samuti midagi erilist kuulda olnud.
Ent kõige fantastilisemaks meheks oli Koltshaki relvajõududes teeninud kindralleitnant Voldemar Kappel. Tema viis lüüasaanud vene valgete väeüksused läbi punase Uurali Venemaa Kaug-Itta.
Saksamaa relvajõududes sai kindralmajoriks (SS-Brigadeführer)1944. aastal Johannes Soodla.

Vene sõjaväest Eesti kindraliks

Eesti iseseisvumisel lõid armeele tugeva aluse Esimeses maailmasõjas osalenud sõdurid ja ohvitserid. Oli meil ju terve plejaad tsaariarmeest Eestisse tulnud polkovnikuid eesotsas Johan Laidoneriga. Nad olid Venemaal saanud vägagi korraliku sõjaväelise hariduse. Muuseas, kõneldakse, et Punaarmee komandörile August Korgilegi oli pakutud tulla Eestisse, mispeale ta olla kostnud: "Milleks? Teil on ju Laidoner!" Teatavasti olid nii Kork kui ka Laidoner mõlemad vastaspoolel asudes olnud võimekad sõjaväejuhid.
Vabadussõda tegi Venemaa ohvitseridest Eesti kindralid. Ühtekokku tekkis meil juurde 38 kindralit. Admirale oli kaks – Johan Pitka ja Hermann Alexander (parun von) Salza. Viimane siirdus 1939. aastal Hitleri kutsel Saksamaale, langes 1945. a. langes venelaste kätte ja suri 1946. aasta jaanuaris Moskvas Butõrka vanglas.
Vähestel Eesti kindralitel õnnestus surra vanadussurma, enamikule tehti lõpp peale N.Liidu vanglates ja tapalaagrites.
Nõukogude võim oli eestlastest kindralite tekkimiseks samuti üsna viljakas. NSV Liidu relvajõududes, KGB ja siseministeeriumi süsteemis oli samuti 40 kindralit. Kuut nendest represseeris nõukogude võim 1937. aastal.
ENSV kindralid olid mõistagi kõik vene haridusega. Praeguses Eesti Vabariigis on üksainus mittevenemaalise haridusega ja lahingukogemustega kindral – Aleksander Einseln. Ants Laaneots sarnaneb oma saatuse poolest kindral Laidonerile – vene armeest polkovnikuna tulnu sai Eesti kindraliks. Kordub kõik, kordub uuesti.
Kuid põhjalik ülevaade Eesti kindralitest võiks meil soomlaste kombel küll tekkida.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)