Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Maksuta koolieine prügikasti?

EVE OSA,      28. september 2005


Ma mõtlen siinkohal Riigikogu prügikasti, sest tänavu maikuu lõpus menetlusse võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadust pole seadusandjad enne kohalike omavalitsuste valimisi veel menetlenud. Ju on kuum kartul see eineke.

Tasub meelde tuletada peaministri ametisse vannutamise kõnet: „Jah, minu erakond on selgelt liberaalne ning Keskerakonna ja Rahvaliidu programm rõhutab suuremat riigipoolset sekkumist ühiskonnaellu. Kuid liberaalsus ja sotsiaalsus välistavad teineteist ainult piiratud kujutluses. Tegemist on täiskasvanud inimeste ja kogenud poliitikutega, kes ei tule kokku selleks, et vastastikku demonstreerida oma uksepaugutamise stiile.
Emad ja isad küsivad tihti riigiisadelt ja riigiemadelt: olgu, tegite vanemahüvitise, aga mis edasi? Oleme kokku leppinud, et juba järgmise aasta algusest tõuseb riiklik sünnitoetus 5000 kroonini ja läheb käiku tulumaksuvabastus maksuvaba miinimumi ulatuses alates pere teisest lapsest. Tasuta koolitoit tagatakse põhikooli ulatuses ning alates järgmise aasta sügisest laieneb see ka kutsekooli õpilastele."

Tühi kõht ei õpi
Järgmiseks tsiteerin kodust klassikut, oma üdini oravamõtlemisega ettevõtjast abikaasat: „Kui me tahame midagi saavutada, siis peame looma selleks ka materiaalse pinnase. Mitte millestki ei saa teha midagi – see on nagu kommunistliku filosoofia unistus. Kui riik on otsustanud, et peab õigeks noore inimese põhihariduse omandamist kuni 17-aastaseks saamiseni, siis on selle riigi asi ka tagada selleks materiaalne baas. Tühi kõht ei õpi – seda tunnistasid juba vanad roomlased. Nii et võtame eelduseks selle, et kõik koolilapsed peavad kõigepealt olema söönud."

Tasuta koolitoit kõigile lastele
Ma ei ole nõus nendega, kes tahavad, et maksku riik kinni ainult vaesemate koolitoit. Selliseks arvepidamiseks vajaliku bürokraatia kulude kõrval on ka inimlik faktor. Olen olnud nõuka-ajal üks pere kolmest koolis käivast lapsest ja tean, mis tunne on olla oivikuna tasuta toidu saajate nimekirjas. Uskuge, mitteoivikuil oli kordi hullem! Ja siis polnud kaugeltki säärane trenditeadlikkuse aeg kui praegu. Küllap kannavad paljud lapseeas majandusliku kitsikuse tõttu alaväärsuskompleksi tundnud neid minevikuvarje endaga läbi elu. See võib väljenduda kas või nii, et edukal abielupaaril on vaid üks laps, kuigi mõlemad vanemad on kolmelapselisest perest.
Vaesuse piir ei jookse üheselt primitiivse stampmõtlemisega: ah need töötud ja joodikud, nad ju selles ise süüdi! Olen tasuta koolitoidu kohta küsinud pealtnäha igati heal elujärjel inimestelt. Tuttav ettevõtja, kahe kooliskäiva lapse isa, tunnistas, et paar aastat tagasi, kui firma, kus ta palgatöötaja oli, põhja kõrvetati ja ta oma äri alles käivitas, oli ta tõepoolest nii vaene, et lastele kooli söögiraha (1000 kr kuus) kaasa anda polnud.
Paljudele tublidele peredele, kelle kodulaen või autoliising tahab maksmist, oleks nende teismeliste tasuta koolitoit vägagi teretulnud. Ah et mis nad siis laenavad ennast lõhki? Aga kuuse alla ju peret ei soeta ja auto on paraku tarbeese, millele sageli alternatiivi ei ole, kui on vaja tööle jõuda ning lapsed kooli viia.

Lapse koolitoit vangi omast kordi odavam
22. septembri Postimehes ilmunud kirjutises „Haridusministeerium arvestab koolilõuna hinnaks lapse kohta kümme krooni" kurdab maaomavalitsuste liidu esimees, et selle hinna sisse pole arvestatud kokkade palka ja kommunaalkulusid, mis toidu hinnale veel viis krooni lisavad. Artikliga seotud juhtkirja „Ministri kõhupete" autor paneb aga täiega Silletriinu (blondi mõtlemise sünonüüm): kümme krooni maksab tavaliselt klaas mahla! Jah – kui joogile on lisatud nt Viru keskuse rendikulud ja toitlustusettevõtte topeltkasum. Aga liitrise paki mahla, millest saab välja valada 5 klaasitäit, võib Stockmannistki osta 10 krooniga.
Koolitoitlustajad kui kasumit taotlevad ettevõtted ostavad loomulikult hulgimüüjatelt ja otse tootjatelt. Koolitoitlustamine on tegelikult üks päris hea äri – pidev klientuur on kindlustatud. Mida rohkem sööjaid, seda odavamaks muutub iga toiduports. Kohalikud omavalitsused, kellel koolitoidu maksumus Eesti keskmisest (8,9 krooni) tunduvalt kõrgemaks kisub, peaksid tõsiselt läbi vaatama toitlustajatega sõlmitud lepingud ja vajadusel korraldama uue hankekonkursi. Sest eraettevõtete kasumit ei pea riik tõepoolest koolitoidu doteerimisse sisse arvestama!
Ja veel – kõik on suhteline. Kui vangi toitmine maksab Eesti riigile 1200 krooni, kas siis 200 krooni koolilapsele on palju?

Viimati muudetud: 28.09.2005
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail