Tööohutus Riigikontrollis 87. aastapäeva eel

Jaan Niin,      21. detsember 2005


Eesti noor riigivõim tegi juba 1918. aasta 27. detsembril otsuse Riigikontrolli sisseseadmise kohta, mille tingis olukord Vabadussõja rinnetel. Juba sõja esimese kuuga sai selgeks, et kogu rinde tarvis muretsetud varustus ei jõua võitlejateni, toiduainetest riietuse ja kütusteni.
Piltlikult öeldes viidi tol korral Riigikontroll soldatite iga supikatlani. Sõdurite moraal ja võitlustahe paranesid sedavõrd, et juba aasta pärast võisid alata neprijateliga edukad kõnelused rahu teemal.
Aga nüüd, 87 aastat hiljem valitseb oht, et Vabadussõja kogemusega asutuse järglane istub taas "püssirohutünni" juures. Selgus ju alles tänavu, et viie aasta eest olid asutuse tollased noored juhid Juhan Parts ja Ken-Marti Vaher ostnud Hüvitusfondilt ülepeakaela Stalini-aegse tootmishoone, mille sisemus oli kontoriks ümber ehitatud, kuid kuhu tööohutuse seisukohalt luba sissekolimiseks ei olnud. See oli väär tegu ja noored kontrollijuhid said looduselt ruttu esimese tõsise hoiatuse, kui tulvavesi ujutas osaliselt üle keldrisse paigutatud arhiivi. Arhiivi seadmine hävimisohtu, selle osaline riknemine või hävimine on väärtegu, millel on kuriteo tunnused.
Selle hoone sisemine ümberehitus langes ajajärku, mil Eesti oli üle ujutatud Euroopast odavalt ostetud väga ilusa välimusega, kuid plahvatuslikult põlevate ehitusmaterjalidega, mille kasutamine on teistes riikides keelatud, sest neid on peaaegu võimatu kustutada.
Efektseima põlengu näiteks oli Pika jala torni kõrvale valminud ja väga ilusa välimuse saanud maja, mis äkilisel ärapõlemisel hävitas ka tornis olnud varad, sh ühe kunstniku ateljee.
Minule selgitas seda probleemi Riigikontrollis töötanud kolleegist ehitusinsener, kes kunagi noore mehena oli üks praeguse laululava projekteerijaid. Tol ajal asus Riigikontroll veel korralikus majas aadressil Narva maantee 4!
Kuigi viimastel andmetel on "tootmishoones" alanud "paranduslikud järeleaitamistunnid", oleks siiski vaja see maja inimestest ja varadest tühjendada ajutistele pindadele, kuni ohutuse seisukohast saab kõik kontrollitud, vajadusel ümber ehitatud ja võimalikud paukmaterjalid välja vahetatud. Kas või igaks juhuks, et riigiasutuse "kaptenil" poleks vaja elada üle kombekohast viimasena lahkumist hukkuvalt laevalt!?

P.S.
Huvitav, missugune on olukord kõigis teistes ülikõrgetes riigiasutustes ohutusnõuete täpse täitmise osas. Ja eriti nendes, mis oma tegevusega on kohustatud tagama korra riigis ja kujundama riigi ilmet, olema ühtlasi usaldusväärsed ja täitma kõrvalekaldumatult kõigile ette nähtud eeskirju ilma kõrvalise sekkumiseta. Näiteks ei saa Riigikontrolli võrrelda ehitusfirmaga, mille lohakalt paigutatud tellingutelt potsatavad aeg-ajalt alla lihtsad töömehed nagu küpsed ladvaõunad. Kuid praegu tundub, et Riigikontrolli ametnikud istuvad piltlikut öeldes seni veel süütamata tulega praeahjus(!?). Loodame siiski, et midagi hullemat ei juhtu, sest siis kõmiseks see lugu palju valjemalt kui kunagi riigi viljasalve julgeolekuvarude äpardunud kontrollimise tulemused ja tagajärjed.

Ajalookilde Riigikontrolli algusest

* Riigikontrolli kohta käivaks esimeseks eestikeelseks ajakirjanduslikuks ülestähenduseks peetakse märget Tartus ilmunud 1893. aasta 25. oktoobri (vkj) ajalehest Olevik, tähtsate riigiasutuste tutvustuse hulgas on selgitus: „RIIGI PÄÄKONTROLLE. See on muidu ministeeriumi wääriline, aga härmab oma töö järele teist nime. Tema kontroleerib (resideerib, katsub järele) kõiki ametlisi rehnungipidamisi tolli- ja maksuasjus jne, et pettust ega eksitust ette ei tuleks."

* Majanduskontrolliga olevat esimestena hakkama saanud inglased 1314. aastal ning prantslased 1318. aastal. Järgmistena lõid oma riigikontrolliasutused Hispaania 1436. aastal, Madalmaad (Holland) 1447. aastal ja Rootsi 1651. aastal

* Eesti asutas oma Riigikontrolli 1918. aasta 27. detsembril, Vabadussõja 30. päeval, mil Tallinna Toompea lossi Valges saalis tulid kokku Eesti Vabariigi tolleaegse kõrgeima riigivõimuorgani Maapäeva 37 maanõunikku.

* Eriti just sõjapidamise kulude pidev suurenemine ja eluline nõue kasinat riigi raha väga otstarbekalt ja sihipäraselt kulutada põhjustasid tol päeval Riigikontrolli loomisotsuse sünni. See otsus on Maapäeva protokollis kirjas järgmiste sõnadega: „Esimees A. Birk kõneleb riigi kontrolli sisseseadmise vajadusest ja paneb ette riigikontrolööri nimetamist anda sama kogu kätte, kes peaministri nimetas. Peaminister K. Päts näitab ära, kui tarvilik kontroll on. Iga minister tarvitseb kontrolli. Soovitab tingimata kontrolli sisseseada. Selle ettepaneku poolt kõik. Mn. (maanõunik) K. Saral teeb kontrolööri ametisse seadmise kohta ettepaneku seda eestseisuse ja Vanematenõukogu hoolde jätta. Ettepanek võetakse ühel häälel vastu."
Eesti esimeseks riigikontrolöriks kinnitati majandusteadlane Aleksander Oinas.

* 1929. aastaks, seega möödunud kümne aastaga, oli Riigikontrolli teenistusest läbi käinud 519 ametnikku ja teenijat. 1929. aasta alguses töötas Riigikontrollis 52 kõrgharidusega ametnikku, neist 18 juristi, 16 majandusteadlast, 10 inseneri jne.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)