Infotehnoloogia pöörane areng viib totalitarismini

Meedia jälgib praegu teravdatud tähelepanuga Edward Snowdeni liikumisi, püüdes ära arvata tema järgmist sihtriiki. Pinev arutelu käib selle üle, mis riigid julgevad Snowdenile varjupaika andes USA-d vihastada.

Palju olulisem selle loo juures on aga avalikuks tulnud teadmine, et USA luureteenistused tegelevad aktiivselt inimeste järele luuramisega. Šokina peaks eelkõige Lääne ühiskonnale mõjuma ülioluliseks peetud vabadusprintsiibi ohustamise ilmsikstulek.

Me sõltume tehnoloogiast

Tehnoloogia ja tööstuse areng 18. ja 19. sajandil pani aluse Lääne demokraatiale ning tõi kaasa palju positiivseid, elu hõlbustavaid muutusi. Kodutehnika, liiklusvahendite jm loomine on aidanud inimestel hoida energiat ja aega nii kasutoova kui ka meelelahutusliku tegevuse jaoks.

Infotehnoloogia pulbitseva arengu teatud hetkel läks aga asi „käest ära". Tehnoloogia arengut ära kasutades koondus võim ja jõukus väga väheste inimeste ja suurkorporatsioonide kätte. Miljardeid dollareid asuti investeerima mobiiltelefonide, internetisüsteemide jm arendustesse, mis muutsid inimeste elu veelgi mugavamaks, kuid mille abil saab nende tegevust hõlpsasti kontrollida.

Inimesed Läänes on viimase 20 aasta jooksul muutunud uskumatult sõltuvateks infotehnoloogial põhinevatest välistest funktsioonidest oma igapäevaste tegevuste teostamisel. Juhul kui mõni keeldub selle arenguvooluga kaasa minemast, pole tal tegelikult enam kohta nüüdisühiskonnas. Tänapäeval ei saa palkagi kätte teisiti kui üksnes panga kaudu. Facebooki ja Twitteri kontota nooruk kuulutataks oma eakaaslaste poolt persona non grata'ks jne. Eriti just noorema põlvkonna sõltuvussuhe tehnoloogiaga on pöördumatu ja parandamatu.

Jäme ots USA luureteenistuste peos

Näib, nagu viitas ka Eesti Ekspressi omanik Hans H. Luik 4. juulil ilmunud artiklis, et jäme ots selles mängus on libisenud luureteenistuste, mitte USA presidendi ega kohtute kätte. See avameelne, huvitav ja mainstream-meediale mitteomane artikkel oli veenev, kuid sellele vaatamata Luige optimismi, et planeedi võimsaimat riiki USA-d saab taas peagi USAldada, siinkirjutaja ei jaga.

Praegune üle mõistuse kiirelt arenev infotehnoloogia (mille kasulikkus näib üha enam inimestele peale surutuna) viib lõpuks totalitarismini. See on selline pealtnäha soft („pehme") totalitarism, kus kedagi pole tarvis enam täägiga nurka suruda, sest iga inimese tegevus on elektrooniliselt niigi Suure Venna peopesal. Seega usaldust pole kaotanud mitte USA, vaid pigem drakoonlik infotehnoloogia, mis mugavasti võimaldab kõigi, sealhulgas ka üksikisikute järele luurata.

Edward Snowden avab julgelt USA telgitaguseid.

Võimude lahususe printsiip ei kehti

Infotehnoloogia keerukus ja selle abil saavutatav võim on vähendanud demokraatlikke impulsse terves maailmas. Vana demokraatlik võimude lahususe printsiip tänapäeval sisuliselt enam ei kehti - IT pöörane areng on andnud kogu võimu teatud struktuuride kätte, kes praktiliselt ei ole kellelegi aruandekohuslased.

Tihtilugu parlamendiliikmed (kaasa arvatud Eestis) ju ei teagi, millega nende luureteenistused riigis tegelevad. Enda õigustuseks väidavad „struktuuride" esindajad, et inimeste järele luuramise abil võideldakse terroristide vastu. Aga kust me seda teame, et see on ikka nii?

Võimude lahusus ja kontrollmehhanismide olemasolu on aastasadu demokraatlikes riikides asendanud pimedat usku. Nüüd oodatakse inimestelt aga pimedat usku oma valitsejate eetilisusse. Tänapäeva demokraatlikes riikides lüüakse suurele osale nn delikaatsetest juhtumitest lihtsalt peale silt „täiesti salajane", ning rahval ei jäägi tihti muud valikut kui vaid uskuda, et tegemist ongi võitlusega terroristide ja kurjategijate vastu.

Maailm ootab USA-lt selgeid vastuseid

Industriaalajastu struktuurid ja mõtteviisid on suures osas maailmast kadumas. Loodetavasti koos sellega ei kao rahva terav kriitikameel valitsejate suhtes. Kätte on jõudnud Suur Infoajastu, mida siiani on tervitatud kui millegi uue ja ülipositiivse algust.

Julian Assange'i ja Edward Snowdeni taolised mehed on tänu oma julgusele tekitanud Suure Infoajastu kuuereväärile räpased plekid, mida üha raskem on maha pesta. Inimesed kõikjal maailmas ootavad USA-lt selgeid vastuseid, sest meloodiline korrutamine „võitlusest terrorismiga" õigustamaks räiget nuhkimist pole enam piisav.

INDREK VEISERIK

Jaga |