Õigus versus õiglus

Mida siis Ülle Madise meilt kõigilt küsib?

* Kas näiteks sotsiaalkindlustusametnik teataks inimesele selges keeles ja abivalmilt põhjuse, miks too abivahendit ei saa, ja mida teha, et saaks?

* Kas Eesti metsa olukord ja tulevik oleks inimestele selge?

* Kas maksuseadusega tekitatud segadus olnuks olemata?

* Kas kõik hooldekodud võimaldaksid inimväärset elu?

Mõistan, et õiguskantsler neid küsimusi esitades ületab vette joonistatud piiri õiguse ja õigluse vahel. Põhiseadus ei esita selliseid küsimusi, rääkimata kehtivaist seadustest. Ent just see mulle imponeeribki, sest Ülle Madise on võtnud endale (küllap ülemäärase) koorma hakata Eestit õigusriigina konstitueerima. Vabandan võõrsõna pärast, aga see tähendab, et õigus ja õiglus ei tohiks teineteisest väga kaugel olla.

Hiljaaegu protestis Ülle Madise valitsuse otsuse vastu anda omandireformi reservfondist raha kirikutele. Mis oleks usuvõõras Eestis üllam kui toetada neid, kes veel usuvad! Paraku kaotati sellega paljude sundüürnike usk Eesti Vabariiki, sest nemad pidanuks sellest fondist saama kompensatsiooni omandireformist tulenenud ebaõigluse pärast. Kannatasid ju paljud omandireformi „ohvrid“ ka okupatsioonirežiimi ajal, hoides elus Eesti aadet. Muide, vastavat komisjoni juhib justiitsminister Urmas Reinsalu. Küsigem, kelle huvides ning miks selline õiguse ja õigluse vastane käik tehti!?

Üha sagedamini tundub mulle, et hoolimata valitsuse põhijõu Keskerakonna püüetest Eesti Vabariigis Reformierakonna 17 aastat kestnud ebaõiglusest välja tulla, ei osutu see kuigi efektiivseks tänaste koalitsioonipartnerite jõuliste soovide tõttu.

Tulles tagasi õiguskantsler Ülle Madise juurde, märgin, et tunnen teda paar aastakümmet. Töötades veel Eesti Raadio reporterina, tegin tema kui väga kompetentse õiguseksperdiga mitu saadet, mille järel ta kutsus mind ka aruteludele Eesti õigusloome arengu teemadel. Tundub, et tänaseks on ta üsna pettunud selles, mis viimaste aastatega on toimunud Eesti õigusloomes või õieti „õigusloometuses“. Ta saab aru, et õigust ja õiglust ei saa vastandada, seda eriti just õiguskaitseorganeis.

Seega, soovides Ülle Madisele jätkuvat meelekindlust võidelda võimu suurtükkidega, meenutaksin siiski ka Alar Karise rolli Riigikontrolli juhina. Ta vähemasti avaldas arvamust, ehkki keegi seda Toompeal kuulda ei võtnud. Ju vist seepärast leiti uus juht, kes kahtlemata ei võta liiga palju sõna. Võitluses õiguse ja õigluse vahel saabub kunagi finaal, mis ei pruugi enam meeldida tänastele võimukandjatele

.

MART UMMELAS, Keskerakonna lihtliige, ajakirjanik

Jaga |