Miks ma ei toeta Ilvest presidendiks?

Viktor Palm, akadeemik,      20. september 2006


Seoses juubeliga võeti minult intervjuu avaldamiseks 19. septembri hommikul ETV-s. Muuhulgas esitati ka küsimusi presidendivalimiste teemal. 18. septembril sain teada, et kogu seda teemat puudutav osa on minu vastustest tsenseeritud. Seetõttu esitlen oma seisukohti lühidalt Kesknädalas.

Üle poole sajandi tagasi ütles küberneetika isa Norbert Wiener oma arvamuse: enamik inimkonna hädasid on tingitud sellest, et 95% infokanalitest on saastatud religioosete müradega. Meil on see protsent praegu tõusnud 100 lähedale.
Tegelikult ei ole pädev vaadelda nii ajalugu kui ka jooksvat situatsiooni kui võitlust hea ja kurja vahel.
Võtmeküsimuseks on hoopis erinevate inimgruppide huvide vastasseis või kompromiss.
Seega on praegu oluline mitte see, kuidas üks või teine presidendikandidaat klantsib. Esmatähtis on see, missugust huvigruppi ta esindab. Vastust sellele küsimusele tuleb otsida mitte propagandistlikes kõnedes või lubadustes, vaid juba sooritatud tegudes. Antud juhul on seda lihtne teha.
Üsna hiljuti toimus Eestis räige konflikt meie elektrijaamade ja põlevkivimaardlate võileivahinna eest mahaparseldamise ümber. Praeguseks on selge, et tegemist oli Eesti riiklike huvide reetmisega mingitel omakasupüüdlikel motiividel. T.H. Ilves oli aktiivselt tegev selles Eesti rahva huve rängalt puudutavas afääris. Tema toetajateks on eeskätt need ringkonnad, kes on oma olemust märgistanud mainitud afääris aktiivse osavõtuga. Seega pole mingit kindlust, et ta edaspidi juhinduks Eesti riiklikest huvidest. Ainuüksi sel põhjusel ei saa Ilvest ka edaspidi usaldada. Arnold Rüütli roll elektrijaamade "müügi"-tehingu peatamises oli aga üks määravamatest.
Teiseks, pole siiani saanud konkreetset juriidilist hinnangut "Welcome to Estonia" lugu. Tollane Mart Laari valitsus eraldas oma välisministri "elukaaslase" rahastamiseks 40 miljonit krooni. Ilma eelneva avaliku konkursita, ekspertiisita ja teisi sellistel juhtudel vajalike protseduurideta.
Tegemist on ilmse "kõrgelennulise" korruptsioonikaasusega. Järelikult pole mingit tagatist, et midagi sarnast ei juhtu ka tulevikus. H
uvitav, miks pole mainitud juhtumile pööranud tähelepanu meie õiguskaitseorganid? Kas siin on tegemist Jupiteriga, kellele on kõik lubatud?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (18)