Kelle pilli järgi me tantsime?

Väino Pärnpuu,      22. november 2006


Sõdimine Pronkssõduri pärast kestab. Kes on siis meie rahvusradikaalid tänavu selle monumendi kallale ässitanud?
Pärast Eesti taasiseseisvumist polnud Pronkssõdur hävimisohus – rahvusradikaalid ei pööranud talle erilist tähelepanu. Jüri Mõisa linnavalitsuski,.mille ajal isamaaliitlased ja endised interrindelased eesotsas Jevgeni Koganiga olid suurimad sõbrad, soovis seda säilitada. Kui aga siin elavad erusõjaväelased hakkasid Pronkssõdurile suuremat tähelepanu osutama ja võidupühade ajal selle juures kokkutulekuid korraldama, lõi rahvusradikaalidel kadedus lõkkele. Äkki ärkas ka peaminister Ansip, kes leidis olevat vajaliku monument teisaldada. Ma ei kahtle Ansipi arukuses, kuid Pronkssõduri kõrvaldamine Tõnismäelt tugevdaks veelgi Nõukogude erusõjaväelaste ja vene kogukonna soovi ennast maksma panna. Siis leitaks uus „pronkssõdur" ja hakataks selle juures korraldama veelgi suuremaid kokkutulekuid, aga juba Eesti-vaenulikke. Ka asutaks lõhkuma eestlaste memoriaale.
Arvan, et selle „sõja" üks põhjustaja oli president Lennart Meri, kes omavoliliselt andis Moskvas allkirja erusõjaväelaste Eestisse jätmiseks. Nii et rahvusradikaalid võivad süüdistada teda, et neil ja meil tuleb võõraste erusõjaväelaste pilli järgi tantsida. Aga sellest me praegu ei pääse.
Õigemini oleks hoopiski vaja vastastikust lugupidamist, austada vene kogukonna tavasid ja mitte püüda neid vägivaldselt maha suruda, sest vägivald põhjustab alati vägivalda.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)