Eesti poliitikutel on helpida kuum supp

Vähemuslane,      20. juuni 2007


Pärast Teise maailmasõja lõppu jutustas üks sõjasttulnu rängast sõjaelamusest, mida ta oma unenägudest välja ei saanudki.

Raskes lahingus, kus ümberringi lõhkesid mürsud, kuulis ta haavatasaanu südantlõhestavaid karjeid. Kui ta haavatu juurde jooksis, nägi ta suurt kõhuhaava – sooled olid maas. Haavatu anus, et kaasvõitleja lõpetaks ta piinad, ja osutas rinnataskule, kus oli ta sõjaväepilet. Ta lootis, et mõnel vast õnnestub eluga pääseda ja viia surmateade tema vanematele. Väga raske oli suunata püstolitoru abitult lamaja eluküünla kustutamiseks – nii lähedalt polnud veel kellegi pihta tulistanud. Sama raske oli teist piinlema jätta. „Mul on tunne, et just sellepärast tulin sellest hirmsast sõjast eluga välja, et täita sureva sõduri viimne palve," rääkis rindeloo jutustaja.

Miljonid hukkusid selles sõjas. Miljonitel venelastel, inglastel, ameeriklastel, prantslastel, sakslastel, austerlastel, mitmete väiksemate riikide, ka Eesti, sõdalastel puudub hauakääbas. Tõnismäel leinanud Pronkssõdur oli mälestusmärk nende kõikide jaoks.

On hämmastav, et nii palju siiski leidub neid, keda see monument häiris. Kurb, et hingepuudega inimesi on rohkem kui ihuliku puude omajaid.

Meie koalitsioonipoliitikute sõnades ja tegudes pole usaldusväärsust, veel vähem naabritega häid suhteid arendavat poliitikat. Tundes USA ja EL-i näol tugevat seljatagust, meenutavad nad oma käitumisega väikest klähvivat koeranässi, kes, julgustatuna peremehe juuresolekust, käitub nagu tõeline lõukoer, kuid vajaduse korral poeb seljataha peitu.

Leian, et aprillirahutuste käigus äriomanikele ja ettevõtjatele tekitatud majanduslikud kahjud peaks välja maksma Kaitseministeerium.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (50)