Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Kilplaslik „ökotamine“

SANDRA MÄEVEER,      10. veebruar 2016

Kõik, mis mõtleme, ütleme ja teeme, on nüüd aiva, aina ja alati „öko“-põhine, alates ja lõpetades nii meie endi kui ka Eesti riigi „ökoloogilise jalajäljega“. Tegelikkus on aga lausa kilplaslik. Et teeme algul majale katuse, siis seinad ja lõpuks ka vundamendi. Või kanname sõelaga vett. Või soustime oma looduse ära ja siis hakkame, soovitavalt eurorahaga, seda „parendama“.

 

 Nüüd on otsustetegijad jõudnud selleni, et Eestis hakatakse elektrit tootma puidust. Sest põlevkivi kasutamine on loodust raiskav ja reostav, aga puit on „öko“.

 Minu meelest on meie metsade hävitamine ülimalt barbaarne ettevõtmine. Olen elanud metsade keskel ning mul on kurb ja valus vaadata, kui Eesti metsa nii lihtsalt maapinnalt maha kooritakse nagu villa lamba seljast. Asemele tuleb võsa. Eesti Energia tahab meie riigiisade heakskiidul nähtavasti veel sedagi tulevast „rohelist“ energiat Eestist välja müüa. Ju oleme siis nii rikkad, et võime jagada oma „rikkust“.

 See „roheline“ energia, mille eest maksumaksja juba praegu maksab nn taastuvenergia tasu, pole mitte sugugi nii roheline, nagu tahetakse paista lasta. Kokkuvõttes oleks ikka väga must see energia, mis Narva suunast tulema hakkab. (Hea oleks muidugi, kui ei hakkaks.)

 

 See ei ole enam nali,

kui lisaks sellele, et Eesti Energiale voolu läbi traatide koju kätte toimetamise kinni maksame, hakkame kinni maksma ka „elektritoorme“ Narva kanti toimetamist. Kinni peab ju sellegi keegi maksma!

 Üle Eesti hakkavad hakkepuiduveokid Narva poole vurama. Teede ääres lösutavad oksakuhjad peavad tekitama illusiooni, et usuksime: elektrijaamas põletatakse vaid oksi ja väga väheväärtuslikku puitu. See aga ei ole nii!

Kes on teinud lõket ja põletanud oksi, teab, kui kiiresti need tuhaks põlevad. Kui tahame, et lõke ei kustuks, peab ikka kasutama halge või jämedamat puitu. Miks eeldada, et elektritootmisel oksad põlevad kuidagi aeglasemalt või on suurema kütteväärtusega? Täispuit on ikkagi see, mis läheb katlasse praegu ja ka edaspidi. See väide, et palke ei aeta hakkena ahju, ei päde. Elektrijaamad on ise kunagi, kui puitu veel ei lubatud vabalt ära kütta, teatanud, et neil on laos piisav puiduvaru.

  

Ökotamise“ hind tuleb väga kõrge

Kui „öko“ on puiduhakke tee elektri(jaama)ni? Kui kallis on puidu ülestöötamine? Mis maksab puidu väljavedaja ja purustaja kütus? Haket Auverre viivate veokite kütus? Kuipalju peame enne põletama fossiilset kütust ehk „musta“ energiat selleks, et hakata tootma „rohelist“ energiat?

Kui palju kulub Eesti maksumaksja raha hakkeveoteede remondiks? Teid lõhuvad kõvasti juba praegu nii metsa ülestöötajad kui ka puitu vedavad raskeveokid. Edaspidi teeb seda ka üle Eestimaa Narva suunas haket vedavate suurveokite armee.

 (Pole erilist mõtet rääkida kohalikest metsateedest, millest paljud on saanud juba lausa igipõliseks mülkaks. Sest keda see huvitab? Ei kedagi!)

 Haket peab olema ülisuurtes kogustes, kuna see mass sisaldab palju õhku. Seega on vaja palju vedusid ja palju veokeid. Ning kütusevool peab olema pidev, katkematu, sest elektritootmine ei katke hetkekski. Kui kauaks meie metsa niiviisi jätkub?

 Eestisse on juba tekkinud rohkesti nii puitbriketi- kui ka pelletitehaseid, mille toodang läheb välja ja „edendab meie majandust“. Kogu aeg kasvab puiduhakkepõhine soojatootmine Eesti katlamajades.

 Tuleb hirm, kui mõtlen, et ehk on niiviisi väga varsti järg ka fosforiidi käes, et „meie majandust edendada“. Mõtlen teisegi maavara – turba – peale, mis on juba niipalju „meie majandust edendanud“, et hetkel müüakse meie oma turvast meie oma inimestele hirmkalli hinnaga. Olen aiapidajana saanud turba või turbamulla pähe osta aiandusäridest mingit oksa- ja rämpsusegust ollust, mis vaid üksnes meenutab turvast, aga seda juba enam päris ei ole.

  

Mis lähevad maksma masinad?

Kas keegi teab, mis maksab üks harvester (langetustraktor)? Mis maksab rekka (poolhaagisega veduk)? Mis maksab üks puidupurusti? Mis on nende ökoloogiline jalajälg?

 Ja mis maksab harvestri töötund? Tavaline metsaomanik, kui ta pole just püstirikas suurtalunik, ei saa endale lubada luksust lasta oma metsa harvestriga üles töötada. Lisaks võtab riik tulumaksu iga euro pealt, mida metsamüük sisse toob. Miks nii on kujunenud või kujundatud, ei tea? Samas on maa- ja metsaomanikul oma koormised ja kulud. Maksta tuleb maamaks, samuti hüpoteek. Makse ei tohi tasumata jätta.

 Kuna toimub järjepidev ulatuslik lageraie, siis on iga tormi järel metsades suured tormimurrud. (Meil ei tunta enam harvendus-, puhastus-, valgustusraiet.)

 Mis väikemetsaomanikul siis üle jääb? Kas selleks, et oma metsast natukegi tulu saada, tulebki tal lasta oma metsake lihtsalt ära hakkida? Odava raha eest. Näib nii…

 

 Mets ei kasva kui rukis

Elektrijaam kui selline vajab kütust pidevalt, vahetpidamata. Kust see puiduvoog peaks tulema, kui kauaks seda jätkub? Kui asjatundjad väidavad, et metsad kaovad, siis Eesti majandusmudeli järgi kasvab Eestis mets kui rukis…

 Kui mets maha võtta, tuleb asemele võsa. Eriti äge on võsastumine siis, kui metsa võetakse maha valel ajal. Ah et mis see tähendab?.. Kui mets maha võtta kevadel, mil mahlad liiguvad ja kui on veel noore kuu aeg, siis tõesti viskab võsa üles õige ruttu. Vanasti, mil rohi oli rohelisem ja taevas sinisem, lõigati metsa talvel ega kooritud seda nagu lamba seljast villa, aastaringselt. (Aga lammastki pügatakse vaid kord aastas.)

 Võsast veel niipalju, et suure tõenäosusega ongi meie armas Eesti juba saamas võsariigiks ehk võsastunud maaks. Meie metsaseaduski loeb alles kolme näpu jämedust puud juba päris metsapuuks.

 Kurbloolisus on seegi, et kui meie mets muutub võsaks, siis sellega elektrijaama enam ei küta. Tõsi, on veel alles turvast, mida lubatakse elektriks põletada. Ka on meil püsti ja täies ilus Riigimets, mida senini turistidele näidatakse, tõendamaks, kui ilus ja metsarikas meie armas Eesti on. Mets on ju meie rahvuslik rikkus!

 Veel tõsiseid nüansse. Hakkpuitu toodetakse Eestis juba ammu. Ja veetakse välja ka. Kunagi veeres Eestist välja ümarpuit, aga nüüd läheb kaubaks ka hake. Huvitav on, et veetakse seda Soome ja Rootsi, mis ise on metsarikkad. Tunnen mõistuse kohalolu pärast igati kadedust nende riikide suhtes, kes oskavad oma metsa hoida ja kaitsta. Koos metsaga kaitstakse looduskeskkonda ja inimese olemasolu.

 Metsade kadumine pole minu kujutelm ega luul, seda on targemad ja haritumad selgesti sedastanud.

Miks me ei suuda teadvustada, et koos metsaga kaovad metsa oma koduks pidavad teised elusolendid. Tegelikult nad ei kao. Inimene hävitab nad. Julmalt. Mis siin siis on? Ahnus? Raha ruulib? Arvan, et tegemist on RUMALUSEGA.

 

Kui nüüd hakkame, piltlikult öeldes, EESTI METSA ikka täiega ahju ajama, siis... No eks Eesti Energial ole ju ka, pehmelt öeldes, kõhe, ikkagi suured võlad, millest ei räägita, sest pole kombeks... Kuigi teadaolevalt on seesama elekter, mille kojutoimetamine maksab juba rohkem, kui toode ise, ka juba ette võlgu, nagu võla katteks või nii… Eks pea siis ka Eesti Energia pingutama ... kellegi püksirihma?

 

Kui me Eesti metsa ahju ajame, sest kuhu see mets siis muidu (väidetavalt) kaob, hävitame me oma fauna, mis väljaspool looduskaitsealasid. Kas ka seda ikka tahame? Paistab küll…

 

Mõtlen ikka praeguse talve ja ka eelmiste talvede pakaseliste ööde peale, kus harvester tulede valgel toimetab. Masin ju kallis, vaja tasa teenida, ei see või niisama seista! Aga see häirib metsloomi, hukkuvad talveunne jäänud mägrad ja karud. Kui need loomad lahkuvad oma pesast, on surmale määratud. Kõik loomad, kes asustavad mingit paika, mis „paljaks kooritakse“, kas lahkuvad siit või hukkuvad. Kui palju elusolendeid metsahävitamisel sodiks tallatakse, pole teada.

 Alles äsja lõpetati siinsamas üks lank, kus oli paar nädalat ööpäevaringset metsalangetamist ja siis veel nädal puude väljaveoks. Kui küsisin, et mis nad oma metsamaterjaliga teevad, oli vastus lühike: „Läheb hakkeks!“ Praegu käib töö teisel langil, juba kolmandat nädalat. Ka pimedas, tulede valgel, sest on jaanuar, kus päevavalge aeg lühike.

 Olen pidanud juba pikalt kuulama aastaringset harvestrite müra. Eriti kurb on seda kuulda kevadel, kui on lindude pesitsemise aeg, loomade ja looduse uuele elule ärkamise aeg. Eks sinna „loojakarja“ lähe ka linnupesad koos poegadega. Samadel alustel, kui reguleerimata heinaniitmise ja viljavõtmise ajal.

 

Kus siin algab ökonoomne ja lõpeb ökoloogiline? Need mõisted on meil vist ühetähenduslikud? Seni on nõnda.

 SANDRA MÄEVEER



Viimati muudetud: 10.02.2016
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail