Ajalooliselt olulisel Pärnul on eriline koht ka tänapäeval

Eesti arenev majandus ja valitsuse hiljutine otsus suurendada järgmistel aastatel omavalitsuste tulubaasi toovad kaasa olukorra, kus kohalike omavalitsuste võimekus on lähiajal üldjoontes kasvamas. On ka viimane aeg. 2009. aasta kriisioludes tehtud omavalitsuste tulubaasi kärbe säilis ka siis, mil riik oli toonase valitsuse sõnutsi ammu kriisist välja tulnud. Kriisi seljatamine ei peegeldunud aga kuidagi linnade ja valdade eelarvetes ning igapäevases hakkamasaamises.

Uus valitsus on selletaolise paigalseisu õnneks murdnud ning julgeb langetada otsuseid, millega suunatakse täiendavaid vahendeid just piirkondade arenguks. Toon näitena mulle väga südamelähedase Pärnu linna. Tegemist on piirkonnaga, millel on suur arengupotentsiaal, kuid mille elanikud on pidanud viimase aastakümne jooksul nentima, et tegemist ei ole riigi jaoks prioriteetse kohaga. Valitsuse suuremad investeeringud lihtsalt pole leidnud teed sellesse linna.

Niisugune olukord muutus alles valitsuse vahetamise järel. Maikuus kinnitas valitsus täiendavate taristuinvesteeringute programmi, mille 135 miljoni eurosest üldsummast liikus Pärnu piirkonna projektide tegemiseks enam kui 60 miljonit eurot.

Kuid Pärnu arenguks vajalikud muutused ei pea toimuma ainult riigitasandil. Jah, valitsuse ja linnajuhtide omavaheline hea koostöö on see, mis tagab piirkonna parima arengu, kuid on ka selge, et Pärnu vajab tüüri juurde juhte, kes söandaksid mõelda tänasest suuremalt ning suudaksid julgeid ideid ka ellu viia.

Suur-Pärnu omavalitsuse teke peab kaasa tooma senisest suurema mõtlemise

Peamiseks ülesandeks linna järgmistele juhtidele saab kahtlemata Suur-Pärnu omavalitsuse käivitamine. Pärnu linna ja mitme senise lähedalasuva valla liitumine üheks suureks omavalitsuseks toob kaasa mitmeid väljakutseid, mille lahendamine nõuab linnajuhtide täielikku tähelepanu.

Minu hinnangul tuleks kogu kasvavas linnas  kehtestada tasuta ühistransport. Kui 2018. aasta juulikuust saab maakonnaliinidel tasuta sõita, siis oleks õige, kui niisugune põhimõte rakenduks ka linnaliinidel. Suur-Pärnu tekkimise järel vajab ühistransport ka tihendamist ning omavalitsuse sees tuleb vältida olukorda, kus äärealasid peetaks vähemprioriteetseteks.

Linnas tuleb välja ehitada terviklik kergliiklusteede võrgustik ning tagada, et koolid Audrus, Paikusel ja Tõstamaal jääksid ka pärast valdade ühinemist tegutsema ja heal tasemel haridust pakkuma.

Linna arendades tuleb arvestada kõigiga

Linn peab suutma pakkuda paremaid lahendusi nii noortele kui ka eakamatele inimestele, nii peredele kui ka ettevõtetele, kes sooviksid piirkonnas oma tegevust laiendada. Pärnul on vaja linnaelanike poolt ammu oodatud kolmanda silla rajamist ning kesklinnas asuva Noorte maja loomist. Ettevõtjad ootavad bürokraatia vähenemist ning tuge töökohtade loomisel. Pärnu eakad väärivad paremate tingimustega hooldekodusid ja noored ootavad koostöös riigiga rajatavat üürielamut, mis sobiks iseseisvat elu alustavatele noortele esimeseks oma koduks.

Pärnu on tõeline pärl, kuid ka seda annab veelgi enam läikima lihvida, parandades sealset heakorda ja kogukuvandit. Linna üldmulje loovad saabumisväravad – seega uuele korralikule Pärnu bussijaamale peab lisanduma ka uus raudteejaam, nende korrastatud ümbrus loob ühistranspordiga saabujatele esmamulje linnast. Turistide senisest jõulisemaks meelitamiseks tuleb koostöös ettevõtjatega püstitada kunagise lõbustuspargi asukohta vaateratas ning täie tõsidusega võtta lennujaama rekonstrueerimist ja sellega kaasnevaid võimalusi.

Ideid, mida Pärnu hüvanguks ellu viia, saaks tegelikkuses lausa mitme arvamusloo jagu ning ka siis jääks täiendavaid mõtteid veel ülegi.

Pärnu näol on tegemist kohaga, mis on meile ajalooliselt ülimalt tähtis, kuid millel on võimekust olla Eesti üheks erilisemaks keskuseks ka tänapäeval. Tänavuse augustiunetuse festivali raames toimunud linnapeakandidaatide debatil ütlesin avalikult välja, et kui Keskerakonda saadab eesootavatel valimistel edu, olen valmis ministrikohast loobuma ning Pärnu linnapeaks asuma. Olen veendunud, et Pärnu väärib linnajuhte, kes teevad oma tööd täie pühendumusega ning südamega.

KADRI SIMSON

majandus- ja taristuminister,

Keskerakonna Pärnu linnapeakandidaat

[fotoallkiri]    PÄRNU VAJAB UUSI IDEID JA JUHTE: Keskerakonna Pärnumaa piirkonna esimees Marko Šorin, linnapeakandidaat Kadri Simson ja Pärnu linnavolikogu aseesimees Hillar Talvik.

Jaga |