Üleväetatud banaaniaiad puhkevad õitsele

Jaan Vahtra,      30. aprill 2003


Loodud koalitsioon on kirjutanud kokkuleppesse kuldse punkti: "Rakendame reaalselt ellu kuritegelikul teel saadud vara ja kuriteo toimepanekuks kasutatud vara konfiskeerimise" (28.märtsi PM). Ometi hakkab järg jõudma ka üleväetatud banaaniaedadesse. Nüüd saab ka surelikele selgeks, kuidas "edukus" on kellegi käes õitsenud, kuidas 100 000 krooniseid päevapalku teeniti!
Võtame, näiteks, viimasel ajal kuulsust jahtinud ja halliks kardinaliks tituleeritud Olari Taali. Ajakirjanduse andmetel olla ta umbes viie aastaga ausalt teeninud üle 200 miljoni krooni (15.märtsi PM). Aasta kohta teeb see umbes 40 miljonit, kalendripäeva kohta aga üle 100 000 krooni. Samas peab hoogu sattunud rantjee Savisaare kümne aasta jooksul kogutud kümmet miljonit vaid mustaks rahaks.
Raha teatavasti puu otsas ei kasva. Mõnede vahendajate väitel aga vedelevat see taastatud vabariigis lausa maas: tarvitsevat vaid vaevuda ja üles võtta. Seisukohta on suudetud isegi "usutavalt" põhjendada. Kuid kes konkreetselt ja kelle tellimisel need maha viskas, kuidas viskas, miks puudusid nägijad või kui need juhuslikult olidki, miks seda kaotajale ausalt ei tagastatud, on jäetud põhjendamata.
Meie ei elanud ega ela ka praegu heaoluriigis, kus suguvõsad on sajandite jooksul kapitali kogunud, selle täiendamiseks sõdu pidanud, väetimaid vaevanud. Startisime ju kõik, kümme aastat tagasi, 150 Eesti krooniga. Kellel juhtus olema võimalusi üht-teist koguda, esivanematelt võõrandatud vara pärida, kingituseks saadud korter või maalapid ehitiste juurde - ei olnud miljoneid väärt. Teistest riikidest pärineva valuutaga äritsemine, kui see oli uunatud eesti rahvusluse vastu, jätab ka kupeldaja maitse.
Tunneme teist eesti raha - EVP krooni - mis jõudis vahepeal kaotada oma väärtusest kuni viis kuuendikku. Oleme kuulnud pankade põhjalaskmisest, kantimistest, pankrotimeistritest - halduritest… Olukorras, kus riigile (rahvale) kuulunud varale ei olnud veel õiget omanikkugi, kruviti protsente, teenustasusid, tõmmati kriipse värskelt rahva tööga toodetud kroonidele, õiglaseks jaotamiseks lubatud varale jne. jne.
Ma meeleldi eksiksin, kui keegi mulle näitaks seda kodumaist onu, kes maksis veel 5 aastat tagasi tööpäeva palgaks 100 000 krooni. Kui see toimus seadusandja silme all, kas maksame neile jätkuvalt selja pööramise eest eripensioni? Kui see toimus ametlikult - korruptsiooni reeglite järgi - on uuel võimuliidul tõesti võimalus oma lubadus lunastada. Tundub, et sel kaalutlusel kirjutatigi punkt koalitsioonilepingusse. Läbipaistvust on tõsiselt vaja, selgust sõnade ja tegude kohta samuti.
Lagastajate tagant "üleskorjatud" raha riigikukrusse tagastades aga kaoks mure õpetajate palkadest, haigete ravist, jätkuks ehk emadele laste normaalseks kasvatamiseks ka teiseks ja kolmandaks aastaks. Elu muutuks mõistetavaks ja mis ehk olulisemgi - kalasilmsed (O.Taali väljend) vabaneksid piinlikust, kaela sadanud murest. Ega neid õnnetuid nii vähe olegi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)