Tahaks elada inimlikku elu

 Tahan viidata asjaoludele, mis ei tundu olevat juhuslikud. Kui asetada sündmused ajas ühele teljele, selguvad ühised jooned, mis kummastaval kombel ilmestavad toimunut ning näitavad reaalselt erinevate sündmuste kulgu, sidudes olemasolevad poliitikad mõistetavaks.

Enamik maailma pressist on nii üheülbaline, et ükski enamtrükitav-esitatav meediakanal ei erine uudiste „ettekülvis“ tavalugeja jaoks millegi poolest. Olgu teemaks rahvusküsimused, pagulasteema, iive, väljaränne vms. Peale etteantud uudiste ei suudeta lugejate-vaatajate ette seada tõelisi debatte, erinevaid vaateid koalitsioonis-opositsioonis olevate rühmituste vahel. Ka mitte meie riigis. Ei soovita ega taheta kõige inimlikumas, arusaadavas keeles lihtsalt rahvale lahti seletada paljude eelmainitud probleemide tagamaid. Selge, et kellele iganes alluv meediakanal ei saagi seda teha, kuid isegi vene ajal oskasid mõned ajakirjanikud lasta aimata oma tekstides või saadetes midagi olulist, mis jäi tihti küll ridade vahele, aga tabas aja vaimu, ja paljud leidsid selle sealt üles.

Ajalugu aitab näha

Inimesed aga tahavad juurelda ka täna. Näiteks pagulasprobleem meenutab juba ajaloost teada olevat. Teame, et Leninit abistas ja tema rahastamist „suureks pöördeks“ tsaari-Venemaa vastu korraldas ju Saksamaa. Aeg oli küps ja harimatu inimmass suudeti lühikese ajaga hordide kaupa „ideeliseks“ muuta, sh tsaariarmee juhtivohvitserid. Ja imekombel mõne aja pärast ka suur osa haritlaskonnast, teadusmeestest ning finantsametnikest! Ei saanud see ju toimuda ilma rahastuspüramiidi tipu teadmise ja suunamiseta. Kellel on raha, sellel on hoovad! Ja kahjuks on olnud „kontrollija“ hoovad tihti verised. Kas uue maailmakorra vallapäästmiseks oli nii vaja?

Hitlergi ei saanud ilma finantspüramiidi-tiputa hakkama. On jahmatav, et suurrahastajateks tema võimule aitamisel ja struktuuride loomisel olid rikkurid, kelle rahvuse esindajaid hiljem koonduslaagrites massiliselt hukati? Uue maailmakorra vallapäästmiseks oli nii vaja?

Kellele kasulik?

Asi saab selgemaks, lugedes „Siioni tarkade protokolle“, kus juba 19. saj. lõpul nähti ette sündmusi, mis hakkavad saabuma 20. sajandil. Paljugi on läinud tõeks: I Maailmasõda, tsaari-Venemaa kadumine, II Maailmasõda, kogu maailma internatsionaliseerimise soov jne. Mõned riigid ja meediakanalid on selle kõik lolluseks ja õhustvõetuks tembeldanud, kuid – kui asi on nali, vale, paroodia, väljamõeldis – siis miks juba üle sajandi vaieldakse, eitatakse, keelustatakse trükiseid? Kui on vale, lükka ümber!

Pagulasteema on vast üks Uue Maailmakorra loomise liikumapanevatest etappidest. Miks muidu ei suudetud „võimsas Euroliidus“ panna selles küsimuses punkti juba esimeste „paadipõgenike“ saabumisel? Miks ei suleta piire – tänini? Et fabritseerida konflikte, vähendamaks Maa elanikkonda ebaloomulikul viisil (sõjad, farmaatsiaeksperimendid jmt).

Nüüd paar näidet rahatipu nööritõmbajatest kõrgemas ešelonis (meie käpikriigi valitsejatest-marionettidest ei ole mõtet rääkida):

12. mail 1996 esines USA eriesindaja ÜRO-s Madeleine Albright saates „60 minutit“, kus saatejuht Lesley Stahl küsis temalt USA Iraagi-vastaste majandussanktsioonide kohta: „Me oleme kuulnud, et pool miljonit last on surnud. See on rohkem lapsi kui suri Hiroshima tagajärjel. Kas see hind on seda väärt?“ Eriesindaja vastas: „Ma arvan, et see on väga raske valik, kuid me arvame, et see on seda väärt.“ ???

Tema kommentaar ei põhjusta avalikku pahameelt. Enamgi veel – poole miljoni Iraagi lapse hukk kiidetakse USA valitsuse poolt heaks, kui võtta arvesse, et vähem kui kaheksa kuud hiljem president Clinton pühitseb Albrighti riigisekretäriametisse. Esinedes Senati komitee ees, ütleb Albright: „Me nõuame ÜRO karmide sanktsioonide jätkumist Iraagi suunal, kuni see režiim nõustub oluliste Julgeolekunõukogu otsustega.“

Mamuar Kaddafi mõrvamist Liibüas telepildist vaadanud Hillary Clinton plaksutas vaimustunult käsi. Täna pole liibüas sellele riigile lubatud demokraatiat ega mingit heaolu.

Kõik on raha?

Mul on häid sõpru eestlaste, venelaste, sakslaste, juutide seas. Kuid kildkond, kes eristub oma kaasmaalastest, pidades ennast teistest üle olevaks oma rahalise võimekuse, karjäärimahukuse või nn. ettemääratuse poolest, peab mingil hetkel tunnistama tehtud vigu ja asuma inimlikkuse positsioonile. Inimene on sajandeid pidanud end kõrgeimaks maailmas – miks käitume siis tihti hullemana loomadest? Kui loom avaldab oma kiskjalikku iseloomu, teeb ta seda loomusunnil – toitumiseks. Kui inimene, kogu laiaspektrilist toidulauda omades, liigikaaslasele kallale läheb, on see vaid ahnus ja kadedus. Sellega oleme alamad kui loomad. Häbenegem!

Vihakõnest

Laimuvastane Liiga ADL algatas 1988. a rahvusvahelise juuratudengite võistluse, millega sooviti luua kavandeid vihavastastele seadustele vähemusgruppide kaitseks. Konkursi võitis Joseph Ribakoff, kes tuli välja ettepanekuga, et peale viha ärgitava vägivalla tuleb ära keelata ka sõnad, mis seda esile kutsuvad, ja nende kasutamine kuulutada kuriteoks.

ADL-i dokument sedastab, et riikide agentuurid peaksid jälgima sõnavõtte ja piirama sõnavabadust ning lisaks tsenseerima kõik filmid, mis kritiseerivad mis tahes gruppe. Ribakoff arvas, et isegi siis, kui avalduse teinud isik suudab seda põhjendada (näiteks homoseksuaalsust kritiseeriv kristlane piiblile viidates), pole see vihakuriteo puhul kohtus arvestatav argument. Ainus tõend, mida kohus vajab, et kedagi vihakõnes süüdistada, on fakt, et keegi midagi ütles, misjärel osa grupist tundis end sellise kriitika tõttu emotsionaalselt haavatuna.

See seadus aitab hoida ka poliitväljaütlemiste kriitilist taset, mis võib mingi valitseja peas omandada „pahatahtliku“ või „kuritegeliku“ ütlemise ilmsikstuleku, sest kritiseerides riikide rahvavaenulikke ja ebaseaduslikke tehinguid, võib sinust saada antisemiit ja vihakuritegude õhutaja.

Meil kõigil on vaid üks tee: elagem inimlikku elu! Inimliku elu tulem on meie järglaste lugupidamine. Siin on igaühel meist – vastavalt lastetoale või haritusele – midagi kinnistada.

Kaheksakümnendate lõpus tulid paljud tublid MEIE OMAD EESTI INIMESED välja – kus nad on täna? Fosforiidisõdalased, kultuuriesindajad jt julged?

Nad on endiselt meie keskel. Kuid neid ei kuulata. Nad on nagu hüüdja hääl kõrbes. Või nagu tüdinud nukukesed kesk suletud mänguvälja…

Maailma raha- ja poliitpüramiidi tipus võivad igasugu rothschildid ja rockefellerid ju olla, kuid kes ehitas kogu sellele püramiidile vundamendi? Selles on küsimus.

KALMER KÄGO

Üks seitsmest miljardist Maa elanikust, Põlva

[esiletõste]   Meil kõigil on vaid üks tee: elagem inimlikku elu! Inimliku elu tulem on meie järglaste lugupidamine. Siin on igaühel meist midagi kinnistada.

[pildiallkiri]    VAADE PÕLVAST: Südamekujulised viidad on terviseraja tähised ja paiknevad Intsikurmu metsapargis. Maailm on siit kaugel… Või kas ikka on? Kesknädala autor, põlvalane Kalmer Kägo jagab lugejatega vaadet lähedalt kaugemale.

Jaga |