Sõnal on mõju!

Meenutame, kui vägevad ja kurjad üleskutsed tulid nii Hitleri kui ka Stalini suust. Seejuures õhutati ka rahvamasse neid järgima. Sel kõigel olid ju kohutavad tagajärjed - me nägime neid tagajärgi. Kuid ikkagi ei saanud neist maailma võitjaid. Kus nad nüüd on?

Praegu näeme-kuuleme erakondade põhjapanevaid hüüdlauseid nende reklaamidel. Aga millest õieti räägivad need lausungid? Kui öeldu kannab endas kahemõttelist ja kurja eesmärki, kaob see nagu õletuli. Kui keegi tahab olla ülekohtune, kaval ja kade - siis varem või hiljem leiab see valik oma allikad üles.

Kui keegi on kangesti uhke - siis, mille üle küll? Kas teiste tehtud töö või enda alatute kelmuste üle?

Kes tõsiselt uhkust tunda võiks, ei ütle seda, vaid rõhub rohkem enda antud lubaduste täitmisele, sest töö kiidab tegijat nagunii.

Tulles tagasi sõnajõu juurde, meenub Balti kett, kus rahvas ühel meelel hüüdis: „Vabadus! Vabadus! Vabadus!" See sündmus oli võimas ja tähenduslik - vaimus võeti kolm kaotatud riiki tagasi juba sel hetkel, kui rahvas seisis, üksteisel kätest kinni. Midagi ilusamat ja õilsamat ei oska ette kujutadagi. Vabadus tuli!

Olin lapsena koos perega Siberisse küüditatud. Kodust lahkusime teadmisega, et igaveseks - andsime nõudmisel isegi vastavad allkirjad. Aga ise me toimunusse ei uskunud. Igakord kui olime Siberis omavahel, oli keelel vaid üks ja seesama: küll me peagi koju tagasi saame... Ja nii ju läkski!

Kui rahvamassis oli uuesti iseseisvaks saamise ajal veel segadust ja ebakindlust, siis oli siiski üks suur osa rahvast kindlal seisukohal nii vankumatult, et ei lasknud mingisugustelgi jõududel end kõigutada, riskides teatud olukordades isegi eluga. Ja meie vahva Heinz Valk astus julgelt üles ja laskis kõlada: „Ükskord me võidame NIIKUINII!" Ja võitsimegi.

Kogu meie rahvas ei ole pugejad, reetjad ja vandenõulased, vaid on palju vapraid ja mehiseid mehi ja naisi, kel on kindlameelsust ja sirget selga ning kes ei kohku iga tühja müra pärast, vaid tulevad toime ka tänases, selles eriti toores õhkkonnas, suudavad jääda iseendiks, vaatamata kõigele. Turvaline on teada, et heade sõnade ning ausate ja õiglaste tegude taga on kindlalt olemas üks meile nähtamatu jõud, mis aitab kõige rängemateski olukordades. Seetõttu pole eriti lootust ka neil, kes ülekohut teenivad.

Püüdkem olla inimesed, kes pooldavad õigust ega lase end ebaõiglusest mõjutada! Tehkem oma valikuid oma südametarkuse järgi! Ka nüüd - valimistel!

V. SAARMAN, valija Valgast

Jaga |