Vapsid, ärgake!

HEIKI KORTSPÄRN,      21. november 2001


3. novembril kogunes Tallinna Sakala keskusesse saalitäis peamiselt hallipäiseid ja murelikke inimesi, et 10 aastat (!) peale taasiseseisvumist maha pidada Eesti Iseseisvuskongress. Ühtegi rikast ega ilusat pankurit ma seal ei näinud.

Neid lihtsaid, kehvapoolsetes rõivais inimesi ei toonud kohale eestlastele mitteomane kõikehalvustav protestivaim, vaid suur mure eestluse kiire hääbumise pärast. Kas see oligi teine Eesti? Jah, see oli rikaste ja ilusate põlatud teine Eesti, tänu kellele noor, taastatud Eesti riik üldse jalgadele tõusis.

Noored annavad lootust

Ei näinud ma Sakala Keskuses ühtegi rikast ja ilusat poliitikut, pankurit või ärimeest hallpeadele kas või tänusõnu ütlemas või lootust andmas. Nullitud hoiused ja kirsturaha on unustatud ning paljukannatanutele inimväärse vanaduspõlve kindlustamise asemel on riik läätseleeme eest maha parseldatud. Õnneks nägin kongressil ka mitut noortegruppi, kes mõjusid lootustandvalt.

Kuidas edasi?

Kõik siin ilmas kordub: 70 aastat tagasi oli olukord tänase päevaga sarnane: rahvalt kui kõrgema võimu kandjalt oli võim sattunud erakondade kätte. Valitsuste viga aga seisnes selles, et nad pidid erakondade sõna kuulates nende eri huve kaitsma, tuues ohvriks riigi huvid. Inimestel ei olnud selle juures palju ütlemist, kuna valimistel sai hääle anda vaid erakondadele.
Tekkinud kriisi lahendamiseks pani rahvas ainsa lootuse põhiseaduse muutmisele. Siin tulidki appi vabadussõjalased. Nad võinuksid võimu relvaga haarata, kuid otsustasid demokraatliku, seadusliku tee kasuks.
12. märtsil 1934 aga viis K. Päts läbi riigipöörde, kuulutas eesti rahva haigeks, kehtestas nn vaikiva ajastu ja andis hiljem Eesti vastupanuta ära.

Eestluse kohal surmaoht

Täna on olukord palju hullem: eestlust ähvardab surmaoht ja vabadussõjalasi pole enam kusagilt võtta. Kuid alles on nende eeskuju. Tuleks (vapside vigu vältides) üle võtta ja ellu viia vapside poolelijäänud üritus: meie põhiseadust ei tuleks muuta mitte Euroopa Liidule meelepäraseks, vaid hoopiski rahvalähedamaks.
Rikaste ja ilusate arvates ei olevat Euroopa Liidule alternatiivi. Tegelikult on ikka küll. Eesti iseseisvuse (ja eestluse) äraandmise alternatiiviks on Eesti iseseisvuse säilitamine.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)