Rohkem teada, vähem uskuda

On rõõm näha vaba alternatiivmeedia pealetungi kohustuslikule peavoolule vastandumas ja teadmishimuliste inimeste lugemisharjumusi rikastamas. Kui pikima staažiga „oma tõe kanalid“ on seni olnud Kesknädal ja Nõmme Raadio ning 5. juubelit tähistab just sel nädalal Tallinna TV, siis 2015. aasta lisas uued oma sõnumi kandjad – portaalid Objektiiv ja Uued Uudised. Lisaks muidugi Facebook oma üleilmalikkuses. Ja – et mitte alanud aastal kohe virisemisega alustada! – jätkub säravaid leide ka peavoolukanaleil.

 Meie meelest on mõnegi Eesti õuduse lahendus üsna lihtne – tuleb rohkem teada. Tuleb teada ajaloost, kultuurist, geograafiast, psühholoogiast, majandusest jne, kas või mikrobioloogiast ja tuumaenergeetikast. Ehk – vähem nõidu ja horoskoope, rohkem tead(us)likkust! Siis leiame rahvana koos lahendused nii pagulasinvasioonile, homoideoloogiale, majandusseisakule, väljarändele, iibepuudusele jne jne. Valijate teadlikkuse tagab vaba meedia, mitte pime usk valitsuspropagandasse.

 URMI REINDE, peatoimetaja

 Säilitada elujõud iseeneses

 1999. aastast ilmuv Kesknädal on alati seadnud eesmärgiks jagada tõest infot oma lugejatega. Peame inetuks lugejatega manipuleerimist ega püüa luua artiklitega ülepaisutatud reaalsusele mitte vastavaid emotsioone, mis oleks kellegi vastu suunatud. Kui oleme vahel tahtmatult eksinud, siis vabandame. Tegijal juhtub!

 Kesknädala lugemine mõjub vaimule nagu rohelise toortoidu söömine kehale – annab eluenergiat ja indu juurde. Jaapani keeles tähistab sõna ki ja Hiinas sõna chi eluenergiat. Idamaalastele on see ülioluline. Meil kasutatakse seda sõna igapäevaelus liiga vähe.

Tahaksin, et sõna eluenergia oleks järgmisel aastal oluliseks märksõnaks Eesti elus. Eeskujuks tuleb seada neid inimesi, kes raskustele vaatamata ei kibestu ning säilitavad elujõu iseeneses. Käegalöömine või julmalt üle laipade minemine tähistavad elule alla andmist.

 Kuidas teha nii, et eluterve elulaad säiliks? Sööge tervislikku toitu, liikuge värskes õhus, veetke palju aega koos lähedastega. Tehke kindlaks, millised ajakirjanikud püüavad teid enda huvides ära kasutada ja kes tahavad teid siiralt maailmaasjadest informeerida. Siis on pea selge ja meel klaar ning närv ei lähe negatiivsete uudiste lakkamatu voo peale mustaks. Ärritumine poliitikute rumalatest sõnadest ja tegudest, halvast ilmast, elukallidusest või millest iganes viib elujõu minema. Hoidke ja kaitske seda!

INDREK VEISERIK, uudistejuht

 Paremini kõnetada lugejaskonda

 Üks ajakirjanduslooline legend pajatab, kuidas XIX sajandi Pärnumaal väike tüdruk (tulevane Lydia Koidula) küsinud tööhoos J. V. Jannsenilt, kes Perno Postimeest toimetades rajas alust järjepidevale eesti ajakirjandusele: „Isa, pai isa, kellele sa kirjutad?“ Seepeale vastanud Postipapa: „Ma kirjutan eesti rahvale, neile rõõmuks ja õpetuseks.“

 Sisuliselt sedasama kostame meiegi – Kesknädal pakub peegeldusi Eesti ja kogu maailma elust ning seal tegutsejate püüdlustest ja ponnistustest. Rahva poliitikaleht tahab jõudumööda olla ühiskonna jaoks nii sanitar kui ka õpetaja. Paber- ja veebiväljaande lugejaskonna kasv innustabki tahtma ja lootma senisest enamat.

 Lugejakirjade-lehekülje kokkuseadjana ligi 10 aastal olen tunnetanud, et osa Kesknädala edust tagavad kirjasaatjad. Paraku on ülekaalus olnud murekirjad. Kuid julgeks loota, et siiski leidub ainest teavitamaks ka rõõmustavatest ja lootustäratavatest nähtustest ning eluedendajatest, kes teisi innustavad. Kindlasti ei tohi lõpmatuseni elada mustas mures, sest see ei vii edasi. Eesti ebakohti sarjates tuleb tahes-tahtmata püüda nii tulevikku kui ka minevikku vaadates leida väljapääse riigi ja rahva elu raskendavatest suurtest ja väikestest ummikutest.

 TIIT MAKSIM, toimetaja

Jaga |