Estonia uurimisse tuleb kaasata Euroopa Liit

05. aprill 2006


Parvlaeva Estonia ametliku hukuraporti kahtluse alla seadnud valitsuskomisjoni juhtiv prokurör Margus Kurm kinnitab, et tema komisjon pole suhelnud neljandate riikide esindajatega. Rõhutades seejuures sõnapaari „riikide esindajatega". Täpsustava küsimuse peale ütleb Kurm, et muude riikide kodanikega on komisjon suhelnud küll. Nii on loogiline, et raportis lõpulause viide USA Julgeolekuagentuuri (NSA) salastatud dokumentidele on pärit just Amerika Ühendriikide kodanikelt, kes on olnud või on olulisel positsioonil, kuid kes Eesti valitsuskomisjoniga suheldes pole esindanud oma riiki ametlikult.

Kui laevahukk on seotud sõjalise aparatuuri veoga, ei suuda Rootsi ja ammugi mitte Soome kunagi ammendavalt vastata küsimustele saadetise sisu, päritolu ja adressaadi kohta. 90-ndate aastate teisel poolel Eestit valitsenud Lennart Meri õukond ilmselt oskaks paljugi lisada, kuid pole seda ametlikus laevahukuraportis teinud.
Rootsis on toona laevahuku „uurimist" toimetanud poliitiline ladvik kindlamalt sadulas, ja seepärast saab uue uurimise edendamiseks loota rohkem sealsetele kodanikualgatustele. Nii nagu paljust muust ebamugavast, hoiab hea vaistuga Soome ränki vastuseid võimaldavast uurimisest maksimaalselt eemale.

Kuna asi puudutab kolme Euroopa Liidu riiki ning nende suhteid väljaspool ELi asuva USA ja Venemaaga, oleks praegu loomulik, et Eesti ei jääks üksi ootama Rootsi ja Soome ärkamist, vaid otsiks uurimise läbiviimiseks vajalikku tehnilist ja poliitilist tuge Euroopa Liidu institutsioonidelt.
Kahtlemata võiks meie vetes toime pandud võimaliku massimõrva uurimine olla oluline teema ka Haagi tribunalile, kes tegeleb seni inimsusvastaste kuritegudega väljaspool Euroopa Liitu.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)