Kodulinn

Minu Tallinn, mu kodulinn,

mu talve-, sügise-, suve- ja kevadelinn!

Küünlakuul pakases oled mul pelgupaik,

vihmade sadades mulle ukseauk.

Vanalinna käänulised tänavad

kõik mul mälestusi täis.

Ikka olen-elan veel siin,

iga päev, iga tund.

Siin on meri ta jutlikus kohinas,

vahuvalges mühinas.

Olen näinud ja näen iga päev,

kuis elab minu maa mu rahvaga.

Siin tähistaeva all näen

merevärvide kirju

nii lõpmata palju,

et tahaksin olla kui kalju.

Seista oma rahva ja kodumaa heaks,

kui seda vaid saaks.

Ootan, et lumepõhja jääks mure,

see, mida aeg ei pure.

Valge lumega kirgastub meel,

vaim löögivalmilt lendab teel.

Siin mu kodutandril talve puhas üllus,

kurvaks teeb suhtumiste lodev küllus.

Kuid luuleloomisrõõm ei kao.

Mis siis, et elu üürike kuhugi vaob.

Mu mõttevärsi juurde valgel talvel

iga hetk on käsk meil olla valvel.

Siinsamas, mu maailma sees

kujuneb, käärib ja raksub tohutu kaos.

ÕILME TRISBERG,  Tallinn, Lasnamäe

[fototekst]    Pole praegu paremat närvikosutust kui kõndida või sumbata värskes lumes! Näiteks Tallinna Montenegros Herilase tänaval või kus iganes. Foto Tiit Maksim

Jaga |