13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Tänades Loojat ja põllumeestVIIVE ROSENBERG, 10. oktoober 2001Sel aastal oli loodus eriti helde ja soosis põllumeest. Jätkus niiskust, mullarammu ja imelist päikesejõudu. Kuid kas oskasime seda ära kasutada? Kes küll jõuaks ära kiita tänavust pikka ja ilusat suve. Põllumees ütleks, et taimede kasvuaega ja loomade karjatamisperioodi. See aeg ulatub kevadesse ega lõpe veel kalendrisügise algusega. Pikk kevad ei rikkunud suve Kevad oli küll pisut jahedavõitu, aga piisavalt niiske ja seega eriti soodne viljade võrsumiseks ja karjamaadel rohukasvuks. Väikeste paikkondlike erinevustega ei kannatanud põllud ega karjamaad tänavu isegi enne jaanipäeva põua all. Meie esivanematel oli üks tabav ütlus, et sagar vihma enne jaani maksab rohkem kui terve Riia linn. See ei meeldinud küll meie naabritele, aga küllap peitus selles tõde tulevase saagi kohta. Nii, et looja oli tänavu eriti helde ja soosis põllumeest. Teekäija oleks pidanud nägema sel suvel Eestimaad just sellisena nagu ühes presidendikandidaadi reklaamfilmis, Virumaast Võrumaani, Läänemaast Valgamaani aina kuldsed viljaväljad, rohelised rohumaad ja lokkavad põllud. Kes aga tegelikult tänavu Eestimaal ringi liikus, võis näha ohtralt ohakapõlde ja küllaga juba mehekõrguse võsaga kaetud endisi viljaväljasid. Unustame vanavanemate nähtud vaeva Mida küll arvaksid meie esivanemad, kui näeksid sellist priiskamist? Me ei lase Looja poolt heldelt jagatud soojust, niiskust, mullarammu ja imelist päikeseenergiat lihtsalt tuulde, vaid nullime ära ka oma esivanemate sajandite jooksul tehtud töö. Nemad raadasid võsa ja kuivendasid soid Vargamäe Andrese kombel. Eriti hoolega jälgiti seda, et umbrohi põllul ei lokkaks. Mäletan, kui pidime lastena kodutalu põldudel iga ohakavarre vilja seest välja kiskuma, et see seemneid ei levitaks ja ohakate sugu meie põldudel ei põlistaks. Rahvatarkus ütleb "kui narrid põldu üks kord, narrib põld sind üheksa korda vastu". Umbrohtude seemned säilivad mullas idanemisvõimelistena kümneid aastaid ja igal aastal toodavad kasutamata põllud neid lugematul arvul juurde. Võsastunud aladel hakkavad mullas toimuma protsessid, mis muudavad selle põllumaana kõlbmatuks. Nii võib ka see rahvatarkus paika pidada ja kunagi tuleb aeg kui Eestimaa põldude taastamiseks kulub mitme põlvkonna töö ja vaev. Statistika kohaselt on meil vaid 25% põllumaad kasutusest väljas, tegelikkuses näeme hoopis muud. Tundub, et üha rohkem põllumehi lihtsalt väsib ebavõrdsete turutingimuste, valitsejate hoolimatu suhtumise ja toetusrahadega hullutamisest. Traditsiooni kohaselt kaunistatakse tänavugi Lõikuspühal 14. oktoobril, kirikud aia ja põlluandidega tänutäheks Loojale. Soovin põllumeestele jätkuvalt visadust ja tahet, õnne ja tervist! Viimati muudetud: 10.10.2001
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
