Eestlased on rahvusena nagu tugev tammepuu

Olen veendunud, et eestlased tunnevad oma ajalugu. Olgu tegemist siis lähiajaloost pärinevate niisuguste suursündmustega nagu Balti kett ja laulev revolutsioon ning sellele järgnenud omariikluse taastamine või hoopistükkis Vabadussõda, Eesti Vabariigi ülesehitamine või ka sündmused, mis selleni viisid, nagu esimene üldlaulupidu 1869. aastal.

Just meie ajalugu näitab, et eestlased on rahvusena nagu tugev tammepuu, mida karmid ilmastikuolud võivad küll räsida, kuid mis seisab sellegipoolest vankumatult edasi. Jah, meie ajaloost leiab sõdu, okupatsioone, nälga ja katku. Kuid see kõik muutis meid tugevamaks, ühtsemaks ja kindlameelsemaks. Jääb ainult loota, et need väärtused kanduvad edasi ka tulevastele põlvedele, sest arvult väike rahvas peab olema ühtne ning suutma jätta igapäevase kemplemise seljataha.

Ei ole kahtlustki, et 2018. aasta on Eesti Vabariigi ja kõikide Eestist hoolivate inimeste jaoks eriline. Olgugi et ametlikult kuulutati Eesti Vabariik välja 24. veebruaril Tallinnas, teavad ajalugu tundvad inimesed, et just nimelt Pärnu on Eesti Vabariigi sünnilinn. Nimelt kuulutati Eesti Vabariik esmalt välja 1918. aasta 23. veebruaril Pärnus ja alles järgmisel päeval Tallinnas. Tegemist on asjaoluga, mida meie, pärnakad, austame ja hindame.

Kutsun üles kõiki eestimaalasi Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistama ja esiisasid vääriliselt mälestama. Näiteks Pärnus püstitatakse meie omariikluse rajajatele Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva auks mälestusmärk Ajahetk. See on pühendatud Eesti Päästekomitee liikmetele Konstantin Pätsile, Jüri Vilmsile ja Konstantin Konikule ning Pärnus iseseisvusmanifesti ette lugenud Hugo Kuusnerile. Kuid austust saab avaldada ka hoopis väiksemate žestidega kui mälestusmärk.

Juubeli puhul võiks minna näiteks lihtsalt külla oma vanematele ja vanavanematele ning kuulata nende mälestusi Eesti elust ja möödunud ajast. Just põlvest-põlve edasi kantud mälestused muudavad meie perekondi ja seeläbi kogu Eestit tugevamaks. Kui me kõik kanname vähemalt killukest Eestimaast ja Eesti ajaloost enda südames, siis ei unune see ka kaugel välismaal olles.

Üha kosmopoliitsemaks muutuv maailm avab meile uusi uksi ja võimalusi, kuid näitab ka üha selgemalt, kuivõrd eriline on meie kodu. Teist sellist kohta lihtsalt ei eksisteeri! Seega on minu sooviks täna, Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva eel, et me hoiaksime oma kodumaad ja näeksime Eesti unikaalsust. Meie esiisad ei jõudnud Vabariigi sünnini pidevalt omavahel kraageldes, vaid läbi ühise töö, pingutuste ja ohverduste. Eesti tuleviku nimel peame ka meie kõik panustama. On aeg unustada Eestis pikalt valitsenud mentaliteet, mille kohaselt vale mees ei võinud õiget asja ajada. Kuulame ka oponentide tarkust ja otsime tülide asemel parem koostöökohti, sest neid on kindlasti rohkem kui erimeelsusi.

Saja-aastane Eesti Vabariik on tugev ja ta jääb tugevaks ka tulevikus! Meil on põhjust vaadata lootusrikkalt tulevikku, sest me ei ole unustanud seda, kust me oleme tulnud.

Palju õnne, Eesti!

KADRI SIMSON,

majandus- ja taristuminister, Keskerakonna aseesimees

Jaga |