Õige juhtimine vajab tagasisidet

Loomulikult peaksid juhtimiseks vajalike signaalide esireas olema teaduslikud uuringud ja seaduste keskkonnamõju hindamine, kuid samas teadlaste hinnangul Eestis näiteks sotsiaalalal teadusuuringuid peaaegu ei tehtagi ja eelnõude keskkonnamõju hindamisi on korraldatud vaid üksikutel juhtudel. Rahuldutakse ajurünnakutega, keldrinõupidamistega, SWOT-analüüsidega, sest ikka on aega vähe ja ressurssidest puudu.

Ei piisa ühekordsete arutlevate rahvakogunemiste korraldamisest mingite ümmarguselt sõnastatud probleemide üle arutlemiseks. Sinna tullakse tihti ettevalmistamatult, vaid uudishimust või ka lihtsalt ärakuulamiseks, või ajaveetmiseks heas seltskonnas, mille lisaks kohv ja küpsised.

Ei anna head tulemust ka internetis ametkondade poolt välja kuulutatavad kutsed anda kirjalikke ettepanekuid loodavate eelnõude kohta. Niimoodi kogutud ettepanekud jäävad vähekaalutuks - ilma otsese kontaktita teiste arvajatega ei suudeta kogu eelnõu mõju läbi tunnetada. Üksikisikuna ei olda probleemidega alati sügavuti kursis, ei nähta oma ettepaneku seost kogu lahendatava probleemiga ega puutumust teiste ettepanekutega.

Vajame asjatundlikkust!

Vaja oleks juhtimiseks vajalikud nn. veasignaalid tekitada arengukavade ja eelnõude loojate poolt antud üheselt mõistetavate küsimuste komplekti alusel. Nendele annaks kohaliku elu kontekstis nähtud vastused selleks kohtadel omavalitsuste poolt ise tekitatud asjatundjate kogud, nn. temaatilised ümarlauad. Vastamist ja arutelu modereeritaks erapooletu ja küsimustes kompetentse juhi poolt. Kohaliku sootsiumi austavaks ja pühaks ülesandeks olekski arutamistele välja tuua targad ja asjahuvilised inimesed, tagada arutamiste asjalik korraldus.

Sellistele kohapealsetele kogudele tuleks esitada samad ja ühtemoodi mõistetavad küsimused - et saada just kohaliku elu vaatepunktist antud vastused uute eelnõude või arengukavade poolt tekitatavate mõjude kohta.

Nii saadaks ülevaade üleriigilisest mõjust kindlates kohaliku elu sfäärides. Küsitaks eelkõige mõju kohalikule tööhõivele ja muule majanduselule, tervishoiule, haridusele, looduskeskkonnale, sootsiumile, kultuurielule. Moderaatori ülesandeks on tutvustada kohalikule asjatundlike kogule eelnõude või arengukavade oodatavaid üleriigilisi mõjusid ning ära näidata ka erinevate lahenduste võimalikke ohtusid. Sellistest kogudest tuleks välja nägemus „altpoolt", rahva vaatepunktist.

Kuidas vältida asjatundmatust?

Teame, et kohalikud volikogud ei komplekteeru valimistel erialade järgi, vaid populaarsuse, erakondlikkuse, minevikupattude jms alusel, kusjuures kompetentsus ei ole tihti esiplaanil. Ja selle komplekteerimise ehk kohalikud valimised viivad tihti läbi aktiivsed poliitikasse tulnud noored inimesed, kes näevad loomulikult kandidaatide sihtrühmana eelkõige oma eakaaslasi. Selle tagajärjel ei pruugi pääseda valitute hulka paljud elutargad, kuid enesepropaganda alal väheedukad nn eelmise põlvkonna inimesed, kelle teadmised kohaliku elu arendamise alal jäävadki pidevalt kasutamata. Ja sellest tuleneb kohalikule elule olulist kahju.

EINO VÄÄRTNÕU, kunagine Tallinna linnavolikogu keskkonnakomisjoni esimees

Jaga |