Kohtla-Järve aukodanikuks sai teenekas spordijuht

Teatavasti sa lõpetasid Kohtla-Järve Põlevkivikeemia Tehnikumi. Kuidas sattusid sporditööle?

Tehnikumi lõpetasin 1958. aastal tehnik-mehaaniku erialal ja asusin tööle Põlevkivikeemia Kombinaati. 1965. aasta veebruaris tehti mulle ettepanek tulla „Kalevi“ spordikooli õppealajuhatajaks – olin selleks ajaks tulnud maadluses Eesti meistriks ja õppisin Tallinna Pedagoogilise Instituudi kehakultuuriteaduskonnas teisel kursusel kaugõppes.

Seega oled sporditööl olnud juba 44 aastat...

Jah, 15. veebruaril sai 44 aastat täis. 1968. aastal, pärast instituudi lõpetamist, pandi mind noorsoo spordikooli direktoriks – avanes hea võimalus end teostada. Neil aastail leidis aset spordimeisterlikkuse märgatav kasv – Kohtla-Järve sportlased võitsid palju auhinnalisi kohti nii üleliidulistel kui ka rahvusvahelistel turniiridel.

Teine oluline etapp minu sporditöös on seotud raskejõustikukooli loomisega. Sel ajal koondasime Kohtla-Järvele palju uusi treenereid. Saime täiendust tugevate oma ala spetsialistidega nagu Anatoli Sosnovski, Sergei Sergejev, Priidik Kippar, Aleksei Hapov, Georgi Essebua jt. Moodustus tugev teotahteline kollektiiv. Kõik need treenerid jätkavad edukalt töötamist spordiklubides.

Administeerimise kõrvalt oled teinud ka treeneritööd. Kuidas oled sellega hakkama saanud?

Arvan, et leides aega treeneritööks, oli mul sedajagu kergem spordikooli juhtida. Olen uhke oma õpilaste üle, kes igal aastal kuulusid paremate hulka nii Eesti meistrivõistlustel kui ka koolinoorte spartakiaadidel. Hea meel on nende üle, kes on elus edasi jõunud ja on nüüd oma ettevõtmistes edukad: Juri Vilde, Sergei Polujanenkov, Aleksei Hapov, Jaanus Paeväli jt.

Millised on su enda sportlikud tulemused?

Olen seitsmel korral tulnud Eesti meistriks ja ligi kümme aastat kuulunud Eesti koondvõistkonda. Palju kordi olen osalenud maavõistlustel Soomes, Saksa DV-s ja Poolas, kaotamata ühtegi kohtumist.

Teatavasti tegeled nüüd ka tervisesportlastega...

Põhitööks on mul praegu spordikeskuse direktori asetäitja amet. Peale selle tegelen vabatahtlikkuse alusel Spordihuviklubi ja „Kalevi“ töö juhtimisega. Siia kuulub ka meie linnas mitme traditsioonilise võistluse korraldamine. Näiteks tänavu jaanuaris pidasime 29. korda Avo Talpase mälestusvõistlusi.

Ka tervisesportlastele oleme väljundi leidnud. Nendele korraldame liikumisharrastusüritusi kindla kalenderplaani järgi. Klubi kaudu oleme korraldanud meie linna spordihuvilistele väljasõite Tšehhi, Belgia, Austria ja Itaalia tervisespordiüritustele.

Oled enamiku aastaid oma elust pühendanud sporditööle laste ja noortega. Kas sinu töö on leidnud tunnustust?

Arvan, et kõige parem tunnustus on see, kui näed, et need inimesed on elurõõmsad ning et nad on rahul sellega, mida olen neile pakkuda suutnud.

Mulle tundub, et mind on usaldanud nii töökaaslased kui ka linnajuhid. Sellises olukorras olen saanud oma ideid ja kavatsusi kergemini ellu viia, olen võinud loovalt suhtuda oma töösse. Suureks tunnustuseks pean sedagi, et hulk sõpru, sugulasi ja töökaaslasi käis mind juubelisünnipäeval õnnitlemas. 1976. aastal tunnistati mind spordiseltsi „Kalev“ auliikmeks.

Erinevatel aegadel olen saanud linnavalitsuse ja maavanema tänukirju. Nüüd juubelisünnipäeva puhul tuli kultuuriministri tänukiri, kus on öeldud: „Avaldan tunnustust tänuväärse töö eest, mda olete teinud Eesti maadlusspordi ja Kohtla-Järve spordielu kauaaegsel sihikindlal edendamisel! Teie oskused ja kogemused sportlasena, treenerina ja spordijuhina on leidnud tulemuslikku rakendust sporditöö paljudes erinevates valdkondades.“

Küsitles BORIS KLUBOV, linnavolikogu spordikomisjoni esimees (KE).

Jaga |