IRL-i „vaimuhiiglased"

Ka õigusteaduse doktor Ando Leps saatis Kesknädala toimetusele mitu repliiki 18. veebruaril Moskvas sõlmitava Eesti-Vene piirilepingu teemal. Esiteks märgib ta, et meie „tulihingelised eestluse edendajad" IRL-ist eesotsas Marko Mihkelsoniga nutavad küll taga presidendi ametiketti ja Tartu ülikooli varasid, mida Venemaa meile ei tagasta, kuid samal ajal ise kingivad piirileppega Venemaale 5,2% maismaad, mis võrdub Saaremaa pindalaga.

Teiseks märgib Leps: Riigikogu ei tohi piirilepet ratifitseerida põhjusel, et Eesti maismaapiiri määramisel on ignoreeritud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepingut (põhiseaduse paragrahv 122 lõik 1), vaid peab vastu võtma otsuse suunata Eesti-Vene piirilepe rahvahääletusele. Just rahvahääletusega teostab Eesti rahvas põhiseaduse paragrahv 56 alusel kõrgemat riigivõimu.

Kolmandaks teatab Leps, et Eesti-Vene piirileppe mahitajad ja täideviijad tuleb võtta vastutusele seaduses ettenähtud korras, kuna nad ei ole arvestanud Eesti rahva tahet.

Kõige lõpuks avaldab Ando Leps oma seisukoha, mille järgi on täiesti loomulik, et Eesti jookseb inimestest tühjaks. Sest näiteks IRL-i suurkogul valiti erakonna üheks aseesimeheks üleilmselt tagaotsitav ja eluaegse sissesõidukeelu USA-sse saanud Eerik-Niiles Kross.

„Kes tahab niisuguses riigis elada?" küsib südamevaluga oma mõtted kirja pannud õigusteadlane.

Jaga |