Muudame riigi turvaliseks rahvakoduks

Arnold Rüütel,      13. september 2006


Vaatamata sellele, et Vabariigi Presidendil puudub täidesaatev võim tegelikkuse muutmiseks, on ta riigipeana kohustatud rahvale teada andma oma seisukohtadest Eesti elu ja tuleviku kohta. Presidendina olen seda teinud eelneva viie aasta jooksul arvukates kõnedes, muudes esinemistes, kohtumistel jne. Kinnitan, et minu seisukohad Eesti arengu olulistes küsimustes ei ole muutunud, küll aga on need kogunud rahva toetust. Järgnevas sõnastan need veelkord kokkuvõtlikult nii tänase kui ka homse päeva jaoks.

Eesti ülim eesmärk on rahvana püsima jääda ja oma riiki hoida.
Püsima suudab jääda turvalises maailmas elav terve, haritud, jõukas ja üksteisest hooliv rahvas.
Usaldusväärselt toimiv riik, mida valitsetakse ausalt, on rahvale koduks.

Eesti ei vaja kursimuutust. Me jätkame vaba ja iseseisva riigina demokraatia ning turumajanduse kindlustamist. Loomulikult vajab aga ka Eesti muutusi – käiguvahetust. Senisest suuremat tähelepanu tuleb pöörata sotsiaalsetele küsimustele, inimesele. Eetilised väärtused – õiglus, hoolivus, austus, mõistmine – tuleb hoopis suuremasse ausse tõsta.

Riigikogus konsensuslikult heaks kiidetud arengustrateegia
Säästev Eesti 21 kohaselt tugineb Eesti areng 2030. aastani neljale valdkonnale:
eestiliku kultuuriruumi hoidmisele,
majanduslikule heaolule,
sotsiaalsele sidususele,
keskkonna väärtustamisele.

Vabariigi Presidendina pean Eesti arengus oluliseks järgmist:
1. Tagada eesti kultuuri säilimine ja areng. Hoida ja edendada eesti keelt nii igapäevases suhtluses kui ka ilukirjandus- ja oskuskeelena.
2. Riigi ja ühiskonna tõhusamaks toimimiseks arendada kodanikuühiskonda, milleks ellukutsutud ühiskondliku leppe protsess on tõestanud oma elujõudu. Ühiskondliku leppe tegutsemisviis erineb oluliselt poliitilise elu toimimisest, kus vormiks on erakondade ja poliitiliste ühenduste erinevuste rõhutamine, oma maailmavaate eest seismine ja ideedevaheline võitlus. Ühiskondliku leppe protsess keskendub aga koostööle, koos tegutsemisele ja kokkuleppimisele.
3. Seista selle eest, et kõik iseseisva riigi funktsioonid oleksid täidetud. Riik peab suutma tõhusalt rahuldada elanike vajadusi ja kaitsma nende huve.
4. Sotsiaalse õigluse tagamiseks kindlustada inimestele võrdsed võimalused haridusele ja arstiabile ning oma töö eest õiglase tasu saamisele.
5. Anda noortele peredele rohkem kindlustunnet, suurendades sünni- ja lastetoetusi, tagades lasteaiakohad, tasuta üld- ja kutsehariduse, õppevahendid ja koolitoidu, samuti tasuta kõrghariduse.
6. Tunda suuremat hoolt ja muret meie rahva elujõu, tervise ja elustiili pärast. Inimese tervis sõltub suurel määral temast endast, nüüdismeditsiini osa on tunduvalt väiksem kui võimalused end ise tervislike eluviisidega vormis hoida.
7. Jätkata pensionide tõstmist ja luua pensioniealistele täiendavaid töötamisvõimalusi.
8. Tagada inimväärne elu kõikjal Eestis. Me väärime senisest tõhusamat regionaalpoliitikat. Üle tuleb vaadata linnade ja valdade tulubaas; suuremat tähelepanu osutada infrastruktuuri väljaarendamisele ja inimestele esmavajalike teenuste kättesaadavusele.
9. Saavutada, et tulude diferentseeritus Eestis ei oleks kõrgem kui Põhjamaades. See aitaks võimalikult paljudel inimestel aktiivsemalt osaleda siinses majanduses ja ühiskonnaelus ning alandaks sotsiaalseid pingeid.
10. Arendada Eesti maksusüsteemi nii, et see ühelt poolt ei suurendaks sotsiaalset ebavõrdsust ning teisalt säilitaks motivatsiooni ettevõtlikele inimestele. Diskuteerides Euroopa Liidus valdava astmelise tulumaksu üle – praegune maksusüsteem on Eestiski kaheastmeline –, peaks keskenduma maksumääradele, mis tagavad efektiivse arengu.
11. Luua Eesti kapitalile ja tootjatele õiglasemad tingimused turul konkureerimiseks. Aidata kaasa uute ettevõtete ja töökohtade loomisele üle Eesti. Tagada konkurentsitingimuste võrdsustamiseks maaelu- ja põllumajandustoetuste suurendamine.
12. Kindlustada oluliste infrastruktuuriettevõtete kuulumine Eesti riigile.
13. Enne kui kaaluda tööjõuprobleemide leevendamiseks spetsialistide sissetoomist, kasutada olemasolevaid inimesi, neid koolitada ja harida. On vaja luua sotsiaal-majanduslikud tingimused tööjõu väljavoolamise pidurdamiseks ning Eestist lahkunud rahvuskaaslaste tagasipöördumiseks.
14. Arvestada rohkem inimeste kõigekülgsete vajadustega. Avaliku arvamuse küsitluste järgi peavad inimesed rikkusest olulisemaks tugevat peret, häid sõpru, kindlat töökohta, tervist, turvalist elukeskkonda ja üldist sallivust.
15. Hoida Eesti loodust, selle eripära ja osalist puutumatust. Puhas keskkond, õhk ja vesi on kõrge elukvaliteedi lahutamatu koostisosa. Loodusvarade säästlik kasutamine muutub üha olulisemaks.
16. Tugevdada siseturvalisust ja inimeste kindlustunnet. Tõsta järgmise viie aasta jooksul kulutusi sisejulgeolekule kiiremini, kui kasvab Eesti riigieelarve tervikuna.
17. Toetada ajateenistusele ning rahvuslikele aadetele ja kaitsetahtele tuginevat moodsat relvastatud kaitseväge.
18. Teostada niisugust rahvastikupoliitikat, mis soodustab rahvusvähemuste senisest suuremat kaasatust.
19. Kasutada aktiivselt kõiki eeldusi, mida Eestile annab kuulumine Euroopa Liitu. Euroopa Liitu astumine on taganud Eestile reaalse poliitilise ja julgeolekukeskkonna ning arenguvõimelise majanduskeskkonna. Me oleme taas Euroopa kultuurikeskkonnas. Meist endist sõltub nende võimaluste realiseerimine.
20. Eesti väljapoole suunatud eesmärk on osaleda globaalses arengus ja meie planeedi tuleviku kindlustamises. Eesti on usaldusväärne riik, mis täidab oma kohustusi Euroopa Liidus, NATOs ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)