Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Sarnased maailmavaated: Keskerakond suurendab koostööd Rohelistega

INDREK VEISERIK,      21. oktoober 2015

Tallinn esitas hiljuti Euroopa Komisjonile taotluse kandideerida 2018. aastaks Euroopa Rohelise Pealinna tiitlile. Võitja selgub 2016. aasta suve alguses.

 

s302

Seda, milliseid ettevalmistusi peaks tegema ja kuidas käituma, et Tallinn selle auhinnaga pärjataks, arutati 14. oktoobril Keskerakonna büroos Keskerakonna ja erakonna Eestimaa Rohelised esindajate kohtumisel. Keskerakonnast osalesid vestlusringis esimees, ajutiselt Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Edgar Savisaar, peasekretär ja Riigikogu liige Priit Toobal ning Riigikogu liige Mailis Reps. Roheliste poolelt võtsid kohtumisest osa esimees Aleksander Laane ja juhatuse liige Olev-Andres Tinn.

 

Tuleb ühiskonverents

Kohtumisel lepiti kokku korraldada detsembris kahe partei ühine konverents, mis oleks pühendatud Rohelise Pealinna temaatikale.

Juttu tuli ka sellest, kuidas Tallinn võiks veelgi rohelisemaks ja keskkonnasõbralikumaks muutuda. Pakuti võimalust paigutada päikesepaneelid Tallinna linnavalitsuse ja ka näiteks munitsipaalmajade katustele, mis kindlasti aitaks energiakulusid säästa.

Savisaar kõneles Tallinna plaanist rajada pealinna kergliiklusteedele jalgrattalaenutuspunktid. Selle kava kohaselt võtaks näiteks Lasnamäel elav inimene oma kodukoha laenutuspunktist jalgratta ja sõidaks kesklinna, kus saaks ratta sealsesse laenutuspunkti paigutada. Selline jalgrattalaenutus olevat teistes Euroopa linnades väga populaarne.

Keskerakonna esimees tundis huvi, mis on saanud Roheliste ideest rajada supelrand Tallinnas „Russalka“ juurde. Tinni väitel olnud see ka tollase linnavolikogu esimehe, praegu Riigikogu liikme Toomas Vitsuti kunagine valimislubadus. Tegemist on kuluka, kuid samas vajaliku ettevõtmisega. Rohelised tahavad, et „Russalka“ ümbruse merevette jõuaks vaid puhas vesi ja meri oleks seal üldiselt puhtam. See nõudvat aga koos Tallinna Veega kogu torustikusüsteemi ülevaatamist ja vajadusel ümberkorraldamist.

 

Rail Baltic tuleks peatada!

Teravalt tõstatus ka rajatava Rail Baltic'u teema. Tinn lükkas ümber väited, et Rail Baltic läheb maksma 1,3 miljardit eurot. Tema sõnul on reaalsuseks see, et tegelikult alla 2 miljardi euro Rail Baltic'ut ei suudeta Eestisse ehitada. Tinn pidas Rail Baltic'u ehitamist mittevajalikuks, sest pole ei kauba- ega inimvooge, mis uut raudteed kasutama hakkaksid.

Rail Baltic'u projekt tuleks lõpetada kohe!“ ütles Tinn. Sest praegu saavat seda veel teha, kuna kulud on väiksed ja välja pole veel suurt midagi ehitatud.

Aleksander Laane tõi esile, et Rail Baltic'u ülalpidamine jääb peamiselt Eesti riigi kohustuseks. Lisaks olemasolevatele raudteedele tuleb Rail Baltic'u trassi ülalpidamisest ikka väga suur kulu Eesti maksumaksjatele.

Ka Savisaar tunnistas, et Rail Baltic oli endise Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase „kingitus“ Eesti rahvale, mis paraku läheb väga kalliks maksma.

 Laane rääkis 30. novembrist 11. detsembrini Pariisis toimuvast ÜRO korraldatavast üleilmsete kliimamuutuste alasest tippkohtumisest.

 

[esiletõste]

Mis on Rohelise Pealinna konkurss?

Euroopa Rohelise Pealinna tiitlit annab välja Euroopa Komisjon. Algatuse üldine eesmärk on parandada Euroopa linnade elukeskkonda ning eelkõige tunnustada ja premeerida pingutusi, mida linnad teevad keskkonna ja elukvaliteedi parandamiseks. Tiitel antakse linnale, kes on parandanud linnakeskkonda tervikuna erinevate tegevuste kaudu.

Tallinn on üks kõige puhtama välisõhuga pealinnu Euroopas.

Ühe Tallinna kõige soodsamas seisus oleva valdkonna, looduse mitmekesisuse, puhul võib välja tuua, et kaitstavate alade kogupindala on Tallinnas 2193,3 hektarit, mis moodustab 13,8% linna pindalast.

Väga oluline panus keskkonnahariduse ja looduse tundmaõppimise võimaluste parandamiseks oli 2014. aastal Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskuse avamine, kus nüüd on loodusharidust võimalik anda lisaks seni edukalt tegutsenud Tallinna Botaanikaaia ja Aegna loodusmajadele.

Tallinna pindalast moodustavad avalikud rohealad ligi 25% ning elaniku kohta on roheala umbes 90 m2. Ühtekokku on taimkattega ala Tallinnas 207 m2 inimese kohta.

Võrreldes teiste linnadega on Tallinn eelisseisus ka väiksema veetarbimuse poolest. Vastavalt tehtud analüüsidele vastab linna vesivarustusse antav vesi iga päev kontrollitavate näitajate poolest EL direktiivi nõuetele ning puhastatud vee kvaliteet on pidevalt paranenud.

Panustatud on ka veekeskkonna parandamisse. Supelrandadele Pirital ja Pikakaris on omistatud ökomärgis „Sinilipp“.

Jäätmemajanduse valdkonna jaoks on oluline Tallinna Jäätmekeskuse loomine ning jäätmejaamade avamine Pärnamäel ja Rahumäel.

Allikas: Raepress

 

[fotoallkiri]

ARUTELU: Keskerakonnast osalesid kohtumisel (vasakult) Mailis Reps, esimees Edgar Savisaar ja Priit Toobal ning Eestimaa Roheliste poolelt võtsid kohtumisest osa Olev-Andres Tinn ja esimees Aleksander Laane. Fotod Indrek Veiserik

 

INDREK VEISERIK



Viimati muudetud: 21.10.2015
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail