Millest see suur tüli Iraagiga?

REIN ALLIKAS,      19. märts 2003


Millistel kaalutlustel jäeti Lahesõja lõpus Iraagi diktatuur kukutamata? Bagdadi poole liikuvad tankikolonnid peatati mõnesaja kilomeetri kaugusel linnast ja anti võimalus taastada Iraagis endine rezhiim.

Nüüd läheb küll päris sõjaks lahti. Kõik ettevalmistused on juba tehtud. Isegi Eesti pidas vajalikuks Iraagi suunas oma pisikest rusikat vibutada. Asjale kaalu andmiseks võiks ta laenata või rentida mõned aatompommid, et võimaluse korral osaleda ka pommidega vehkimises. On selge, et kontrollkomisjonide ja luurelennukite U2 abil ei saa avastada sügaval maa all asuvaid punkreid ja keelatud hävitusrelvade tootmise ettevõtteid. Väljaselgitatud objektidele tehakse kohe sõja algul mõned mõjusad aatomnöpsensid. USA president on selleks ka loa taotlenud.
Iraagile kallalemineku tõelised motiivid võivad olla hoopis teistsugused nendest, mis praegu esitatakse. Millistel kaalutlustel jäeti Iraagis diktatuur Lahesõja lõpus kukutamata? Aastate jooksul pole kohanud asjalikku selgitust. Võib oletada, et sooviti Iraak maailma naftaturult majandussanktsioonidega kõrvale tõrjuda ja ei soovitud tegelda Iraagi sõjajärgse ühiskonna elu ümberkorraldamisega. Kuid ikkagi on arusaamatu, miks peatati sõja lõpus ootamatult Bagdadi poole liikuvad tankikolonnid mõnesaja kilomeetri kaugusel sellest ja anti võimalus taastada Iraagis endine diktatuur?
Ka nüüd võivad olla määravaks naftamängud, kuid ei saa välistada teisi põhjusi.
Ameerika sõjavägi tugineb peamiselt kutselistele sõjaväelastele, kellele on vaja anda aeg-ajalt reaalset lahingulist väljaõpet. Lahingu praktiline ettevalmistamine ja selles aktiivne osalemine on väga tähtis. Sõduril tekib kogemus, et reaalses lahingus võib ellu jääda ja et saab hävitada ka vaenlase elavjõu. Lahingukarastuse ja kogemustega kutselise sõduri võitlusvõime on märgatavalt kõrgem keskkoolist sundajateenistusse võetud algajate poiste omast. Viimastest ei ole võrdväärset vastast kutseliste vastu.
Diktaatorid oma võimust ja relvastusprogrammidest ei loobu. Asjatu vägede vedamine ühest maailma otsast teise on mõttetu tegevus. Mõnede isepäiste riikide mitteühinemine Iraagi-suunalise rusikavibutamisega ei muuda asja.

Mängib maailmaga: USA presidenti George W. Bushi kujutab Itaalia ajaleht Corriere della Sera kui maailmamängurit, kes suure sõja alustamist vaid tühise pallimänguna võtab.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)