Riigieelarve 2004: võtame vaestelt, anname rikastele!

MARIKA TUUS,      27. oktoober 2004



Valitsevad parteid, ja nende seas kahjuks ka Rahvaliit, ei väsi kiitmast, et tulumaksu alandamine jätab rahvale rohkem raha kätte. Märkimata jääb, et raha jääb rohkem vaid rikkamale rahvale.

Rahvaliit, kes veel eelmise aasta lõpus, rääkimata Riigikogu valimiste eelsest ajast, maksude alandamise sügavalt hukka mõistis, on nüüd Riigikogu saali ees Janno Reiljani suu läbi maksureformile oma õnnistuse andnud. Miks ka mitte, kui venna juhitud keskkonnaministeeriumi raha on kahe aasta jooksul kahekordistatud, kui ainuüksi Keskkonna Investeeringute Keskusele on järgmiseks aastaks juurde antud üle 55 miljoni krooni pimedat raha, mille kasutamist pole vaevutud eelarves isegi lahti kirjutama! Ministeeriumi tegevuskulude kasvuks on juurde antud tervelt seitse miljonit. Just nii käitub valitsuskulude (autod, ametikohad, palgad) kokkuhoidmise suure lärmiga välja käinud Res Publica. Ütleme otse, et Villu Reiljani lojaalsus on ostetud erakordselt kõrge hinna eest.
Jutt maksude alandamisest on suur manipuleerimine ja vale. Järgmisel aastal maksab iga inimene (imikud kaasa arvatud) maksudeks ära 3000 krooni rohkem kui tänavu ehk 31 713 krooni tänavuse 28 713 krooni asemel. Seda kinnitab riigieelarve. Tõde on, et inimeste maksukoormus kasvab. Ega maksud olegi karistus, sest nende suurusest sõltuvad tervishoid, haridus, teede korrashoid, politseivalve jm avalikud teenused.
Ent halb on, et maksureform viiakse läbi niigi rikaste huvides. See on kasulik vaid 13,8% kõige jõukamatele, kelle maksukoormus väheneb. 5000 kroonise palgaga inimene võidab tulumaksu alandamisest küll kuus 240 krooni, kuid kulutab selle kohe kallineva bensiini ja leiva peale. Ikka ühte taskusse pannakse ja teisest võetakse!
50 000 kroonise palgaga inimene võidab kuus juba ligi 3000 krooni, aastas üle 35 000. Selline raha annab tõepoolest vabadust juurde, seda ei kulutata ots otsaga kokku tulemiseks. Sest mida vähem teenid, seda rohkem ära maksad. Kui ostad poest 50 krooni eest toitu, siis 5000 kroonise palga puhul moodustab see 1% palgast, 25 000 kroonise palga puhul vaid 0,2%. On ju selge, kellele rohkem raha kätte jääb.

Miks Eestis ei või toidukaupade käibemaksu alandada?
Otseselt kaotavad uue eelarvega need, kes tulu ei saa – pensionärid, tudengid, töötud jpt. Neile tuleks kasuks käibemaksu alandamine toiduainetele. Selle eelnõu on Keskerakonna saadikud Riigikogus korduvalt esitanud, kuid see on alati läbi kukutatud. Elamiskulude tasandamiseks oleks see samm hädavajalik, nagu kinnitab ka Euroopa riikide eeskuju.
Eestis kehtib kõigile teenustele ja toodetele ühtne 18-protsendiline käibemaks. Paljudes ELi riikides on toiduainete käibemaks oluliselt madalam või puudub. Toiduaineid ei maksusta üldse Suurbritannia, Küpros ja Malta. Euroopa keskmine määr on kusagil 8–9 protsendi piires. Luksemburgis on käibemaks toiduainetele näiteks kolm, Portugalis ja Tšehhis viis, Leedus seitse protsenti.
Miks meie ei taha siis oma inimest hoida? Valus oli vaadata, kui Riigikogu saalis ei andnud sellele eelnõule oma poolthäält sotsiaaldemokraadid ja saalist lahkusid hääle andmise ajaks ka endised keskerakondlased, praegused sotsiaalliberaalid. Kui Mai Treiali, Margi Eini, Janno Reiljani, Koit Prantsu ja Mati Kepi puhul võib hääletamata jätmist veel kuidagi mõista, siis Elle Kulli, Siiri Sisaski, Toomas Teini, Urmo Kööbi, Tarmo Leinatamme või Nelli Kalikova otsustav vastuhääletus teeb nõutuks. Leinatamm suvatses koguni mikrofoni öelda, et loodus paneb nende inimestega ise asjad paika.

Omavalitsustele kohustusi rohkem ja raha vähem
Loe järgmise aasta eelarvet üht- või teistpidi, ikka näed, et vanaduspension ei tõuse keskmiselt rohkem kui kõigest 136 krooni. Kuni märtsi lõpuni püsib sama suurusjärk mis praegugi, aprillist lisandub 44 aastase tööstaazhi puhul 100 krooni indekseerimisest ja juulist 50-kroonisest baasosast ja aastahindest tulenev 144 kroonine kasv. Kui see 244 krooni 12 kuu peale ära jaotada, saabki keskmiseks kuutõusuks 136 krooni.
Kurb on, et väheneb ka nende arv, kes saavad puudega inimeste ja hooldaja toetust. See tähendab, et puude määramise süsteem muutub. Hooldaja toetuse vajadust ja suurust hakkab määrama kohalik omavalitsus. Omavalitsustele ongi juurde pandud palju kohustusi ja raha nende täitmiseks ei piisa.
Naljanumbriks on aga muutunud valitsuse kokkuhoiukava, sest kes veidigi tähelepanulikumalt eelarvet vaatab, loeb sellest välja valitsuskulude ja majandamiskulude kasvu. Ja meie riik tundub olevat nii suures ohus, et riigikaitse kulutused kasvavad tervelt 300 miljonit.

Pojad korraldavad endale hea elu isade arvelt
Koolide kordategemise uus skeem näeb ette, et veel sel aastal antakse 600 miljonit riigi raha äriühingule Riigi Kinnisvara. Seega omavalitsustega koostöös valminud Riiklike Investeeringute Programm (RIP) ja sajad miljonid rahva raha lähevad ühe aktsiaseltsi käsutusse, kus avalik ja läbipaistev kontroll raha üle puudub.
Sisuliselt võetakse omavalitsustelt koolihooned ära ja renditakse need siis loodava aktsiaseltsi läbi omavalitsustele tagasi. See pole muud kui sahkerdamine riigi rahaga.
Töötu 400-kroonine abiraha, mille kohta Euroopa Liit meile juba kirjaliku märkuse tegi, püsib endiselt. Reaalpalga kasv aga väheneb. Vanemapalgaks kavandatakse aina rohkem raha jõukamatele. Samas ei saa mööda faktist, et kolmandik lapsi elab meil alla toimetuleku piiri. Toimetulekutoetus küll tõuseb, kuid peretoetused arvestatakse toimetulekutoetuste sisse, mis tähendab jälle, et ühe käega anname, teisega võtame. Viieliikmeline pere saab iga inimese kohta kuus 28 krooni juurde, kokku aga peretoetused langevad 2,8 miljoni võrra. Üle miljardi krooni sotsiaalfondi laekuvast tänaste pensionäride rahast kantakse aga jätkuvalt üle teise sambasse, et tänaste lapspoliitikute vanaduspõlv oleks helgem kui praegustel eakatel.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)