Kas Lähis-Idas tuleb suur sõda?

KAIDO JAANSON,      22. november 2006


Kui lugeda Kanada analüüsikeskuse Centre for Research on Globalization (CRG) väidet, et Lääs valmistub suureks sõjaks Lähis-Idas (vt ka EPL 11.10.06), siis võib seda isegi uskuma jääda.

N.Liidu ümberpiiramisele suunatud külma sõja lõppemise järel tekkinud uudses globaalsituatsioonis ette võetud USA välismaiste baaside pihustamine (väiksemaks muutmine) sai kindlasti läbi viidud juba uut, terrorismivastast sõda ja sellega tekkinud geopoliitilist situatsiooni arvestades.
See sõda võivat kanduda Kaspia piirkonnani põhjas ja isegi Hiina läänepiirini idas. Võitluseks vetel koondutakse kahele rindele: Pärsia lahel ja Araabia merel etendab ülekaalukat rolli USA, Vahemere idaosas aga NATO.
Paar aastat tagasi käisid kaks Washingtoni emissari sellest informeerimas USA liitlasi ja neid suurriike, kes võinuksid end toimuma hakkavast ohustatuna tunda.

Powelli välksõda on kestnud neli aastat

Andku kannatlik lugeja mulle andeks, et hüppan vahepeal üle sootuks teisele teemale. Nimelt on väga soovitav aeg-ajalt üle lugeda vanu ajalehti. Seearendab ajaloolist mõtlemist rohkem kui ükskõik missuguste ajalooraamatute või filosoofiateoste tudeerimine.
Eesti vanad talumehed nii tegidki. Minu vanaisal Jaan Jaansonil olid köidetult Postimehe, võib-olla ka Sakala aastakäigud (kumb leht, seda enam ei tea, sest kuuekümnendail läksid need koos taluhoonega tuleroaks). Neid ta talvel, kui muudest töödest oli suhteliselt prii, ikka ja jälle uuesti luges petrooleumilambi
valgel.

Mis puutub see käesolevasse loosse? Aga niipalju, et veebruaris 2003 kuulutas USA välisminister kindral Colin Powell enne ÜRO Julgeolekunõukogu istungit, et kui sõda Iraagis osutub möödapääsmatuks, tuleb see välksõda (PM 3.02.03).
Nüüd kestab see „välk" juba varsti neljandat aastat. Karta on, et seda öeldes ei uskunud Powell kui sõjandusspetsialist ka ise, mida need sõnad tähendavad. Või lausus ta seda kohustetundest, s.o poliitikast lähtuvalt. Ametist lahkudes
tänas ta saatust võimaluse eest olla koostöös „huvitavate inimestega". Väga diplomaatiline väljend, mida on võimalik lahti mõtestada mitut muudi, igakord sellise sisuga, mida mõtestaja tahab sellesse panna.

Ka Rumsfeldi päev sai läbi

USA kaitseminister Donald Rumsfeld kinnitas samal ajal: „USA peab olema valmis jääma Iraaki niikauaks kui võimalik, nägemaks, et kõik eesmärgiks seatu on saavutatud, kuid mitte päevagi kauem." Nüüd on Rumsfeld ise läinud, see päev on seega läbi.

See sõda algas valega – väidetud massihävitusrelvi pole leitud. Sellisteks väideteks põhjust andnud „ülestunnistused" olla saadud piinamistega.
Sõja algus oli seotud kummaliste ja seni seletuseta jäänud enesetappudega (meenutagem seda inglise teadlast, kes ei osanud teha küllalt „seksikat" kokkuvõtet või, vastupidi, tegi selle liiga „seksika").
Selles sõjas tekkinud vanglad ning see, mis nendes on toimunud ja toimub, on teada igale lugemisvõimelisele eestlasele ja meenutab mulle tihti seda, mida olen lugenud GULAG-i ja natslike koonduslaagrite kohta või on veelgi võikam. Et demokraatlik ajakirjandus seda valgustada võib, ei õigusta toimunut
ja toimuvat. Mis Iraagis toimub, seda võime iga päev ajalehtedest lugeda – Jumalale tänu, meil on nüüd peaaegu vaba ajakirjandus.
Käimasoleva sõja kohta väidavad USA endagi kõrged riigiametnikud, et Washington on Iraagis ülbe ja rumal.

Palju hullem kui Vietnam

See sõda tahab muutuda veelgi suuremaks. 101-aastaselt surnud USA diplomaat ja ajaloolane George Kennan – taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimese presidendi isa Georg Meri sõber – hoiatas juba Vietnamis peetud väikesegi sõja alguses, et sõdu on kerge alustada, kuid raske lõpetada.
Praegu Lähis-Idas kulgevat sõda võrdlevad paljud end analüütikuks pidajad Vietnami sõjaga. Ent kummagi vahel on suur erinevus: Vietnami puhul oli teada, kellega ja kus sõja lõpetamiseks läbi rääkida ja kokku leppida: Hanoi , Peking, Moskva.
Ent kus on Osama bin Laden? Seni, kuni ameeriklased teda tabanud ei ole, on nad üksnes tõestanud oma võimetust. Pole ka mingit garantiid, et tema tabamine aitaks lõpetada seda sõda, mida nüüd kavatsetavat veelgi suuremaks puhuda. Mille üheks tunnismärgiks võivad olla ka Eesti kaitseministri sagenevad välisvisiidid.
„Sõjas ei ole midagi, mis asendaks võitu," on öelnud USA kindral Douglas MacArthur (1880-1964), mees, keda on nimetatud suurimaks sõjaväelaseks Ameerika Ühendriikide ajaloos ja kes pani aluse Jaapani demokratiseerumisele. Vähemalt usuvad seda ameeriklased.
Nüüd aga tundub, et Lähis-Idas tuleb otsida midagi, mis asendaks sellist asja, nagu võit.



AKEN 1
Võitluseks vee peal koondutakse n-ö kahel rindel: Pärsia lahel ja Araabia merel etendab ülekaalukat rolli USA, Vahemere idaosas aga NATO, millesse Eestigi kuulub.

AKEN 2
Pole mingit garantiid, et Osama bin Ladeni tabamine aitaks lõpetada sõda, mida nüüd kavatsetavat veelgi suuremaks puhuda ja mille üheks tunnismärgiks võivad olla Eesti kaitseministri sagenevad välisvisiidid.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)