Leedu jälle Euroopa juhtriigiks

Olin Vilniuses Mindaugase päeval, 6. juulil, mil Leedu mälestas oma kuningriigi rajajat. Järgmisel päeval toimus tseremoonia tähistamaks Leedu valitsusperioodi algust Euroopa Liidus. Küllap seetõttu meenutati Vilniuses ka Leedu väärikat minevikku, unustamata pisut uhkustadagi oma riigi kunagise hiigelterritooriumiga, mis ulatus Musta mereni.

Töökoormus tuleb suur

Nüüd on ajad ja olud teised ning suurtükkidest rohkem määravad riikide ja rahvaste saatust poliitikute ideed, ennekõike aga nende võime teha koostööd suhteliselt nigelas seisus oleva ühenduse heaks. Leedu riigipea Dalia Grybauskaite rõhutas oma pöördumises, et leedulaste huvides on laiendada demokraatia, stabiilsuse ja julgeoleku ruumi. Ta kinnitas, et Leedu püüab järgmistel kuudel järjekindlalt hoida Euroopa Liidu finantsstabiilsust. Leedu eesistumise prioriteetide hulka kuulub töö tõsiseltvõetava Euroopa hüvanguks. Ühenduse huvides toetab Leedu kasvavat ja laienevat Euroopat, kõigile naabritele avatud Euroopa Liitu. Teatavasti töötavad koos leedulastega Euroopa Liidu Nõukogu tegevuskava koordineerimisel ja rakendamisel ka Iirimaa ja Kreeka poliitikud ja ministeeriumiametnikud. Juhtkolmiku töökoormus tuleb suur, sest lisaks tavatoimingutele ootavad järgmisel aastal ees Euroopa Parlamendi valimised; otsa saavad ka Euroopa Komisjoni liikmete volitused. Koordineerida ja rakendada tuleb Euroopa Liidu 2014.-2020. a pikaajalise eelarvega seotud seadusandlikke akte. Juhtkolmik püüab saavutada edasiminekut EL-i prioriteetsetes valdkondades; jõupingutusi tehakse tõstmaks Euroopa Liidu suutlikkust majanduslike, finants- ja sotsiaalsete raskustega toimetulekul.

Rail Balticu teema kütab kirgi

Eesti ja Läti jälgivad arusaadavatel põhjustel tähelepanelikult Leedu võimekusi eesistujarolli täitmisel. Juba on selgunud, et meie jaoks eluliselt tähtsat Rail Balticu projekti pole leedulaste eesistumisprogrammis koguni mitte mainitud. Paljud aga peavad just seda kõige olulisemaks ja ka reaalsemaks Läänemere-äärsete riikide ühisprojektiks, mis peaks kasu tooma kõigile. Hiljuti andis oma toetuse Rail Balticu projektile ka Saksamaa liidupresident. Ei tahaks uskuda, et leedulaste indu pidurdab esialgne plaan rajada Rail Balticu peakorter Riiga.

Leedu saab poole aastaga tavatult palju rahvusvahelist tähelepanu. Eesistumisaeg pakub väärtuslikke võimalusi uute ärikontaktide loomiseks, mis võimaldab ligi tõmmata investeeringuid. Vilniuses ning teisteski suuremates linnades toimub ühtekokku rohkem kui 200 mitmesugust eesistumisega seotud üritust ja sündmust. Nende seast tõusevad esile 20 tippkohtumist, millest võtavad osa ka uue liikmesriigi Horvaatia esindajad. Neil kohtumistel arutatakse energiaküsimusi ja Euroopa Liidu idapartnerluse programmi, mille kohta on Venemaa välisminister Sergei Lavrov ja tema Valgevene kolleeg juba oma hoiatavad lausungid avalikustanud. Moskva ja Minsk loodavad, et idapartnerlusprogrammi ei politiseerita, millest võib välja lugeda selge vihje Vilniusele.

Novembri lõpul võõrustab Vilnius EL-i idapartnerluse kolmandat tippkohtumist. Võimalik, et siis kirjutatakse alla assotsieerimisleping Ukrainaga. Moldova, Gruusia ja Armeeniaga tahetakse alustada pärast läbirääkimisi samasuguse lepingu sõlmimist. Sügisel toimub Vilniuses Euroopa Liidu Läänemere-strateegia foorum, millel on fookuses keskkonnakaitse, majanduskasv ja töökohtade loomine. Kogu Euroopa jaoks on oluline, et õnnestuks kõrgetasemeline energiakonverents, mis peaks andma ideid ja loodetavasti ka otsuseid EL-i energia-siseturu loomiseks. Vilniuses toimub ka Euroopa kodanike aastat lõpetav üritus, millel on eriline kaal järgmisel aastal toimuvate parlamendivalimiste eel. On ju Euroopa Parlament ainus EL-i esindusorgan, mille liikmeid valivad eurooplased vabadel valimistel ise.

Leedulased euroga liituma ei tõtta

Loodetavasti annab eesistumispoolaasta soodsa tõuke ka Leedu majanduskasvule. Täna on riigis töötus 11,5%, riigieelarve defitsiit -2,5%, riigivõlg ligi 40%, inflatsiooniprotsent 2,4 aasta lõikes. Õnneks oodatakse tänavu Leedu SKP kasvuks kolme protsenti, mis Euroopa Liidu keskmise kõrval on hea näitaja.

Vilniusest on saanud kena, üllatavalt roheline ja üsna hästi korrastatud pealinn. Silma hakkavad uued, julget arhitektuuri pakkuvad kõrghooned. Leedu kaubanduskeskused on Baltimaade suurimad ning, vaatamata rahva mitte just liiga kõrgele elatustasemele, on need ostjatest pidevalt tulvil. Tundus, et hinnad on Leedus meie omadest madalamad, kohati koguni tuntavalt. Leedus elavate tuttavatega rääkides kuulsin, et eurotsooni nad eriliselt ei kiirusta, ning tundus, et tegemist pole mitte pelgalt „hapude viinamarjade" mõjuga. Nad lubasid jälgida, kuidas lätlased euroga uuel aastal harjuvad, ning siis asuvad leedulased ise otsustama, mis rahaga nad Leedus edaspidi toimetavad. Riigi juhtivpoliitikud on siiski arvamusel, et Leedu majandusele teeks eurotsooniga liitumine peamiselt head. Küllap see nii tegelikult ongi.

ENN EESMAA, Riigikogu väliskomisjoni aseesimees, Keskerakond

[fotoallkiri]     NAABRID OMAVAHEL: Leedu eesistumise ajal hakatakse kohtumistel arutama Euroopa Liidu idapartnerlusprogrammi, mille kohta on Venemaa ja Valgevene avalikustanud hoiatavad lausungid. Moskva ja Minsk loodavad, et idapartnerlusprogrammi ei politiseerita. Sellest võib välja lugeda selge vihje Vilniusele. Fotol Leedu president Dalia Grybauskaite ja Valgevene president Alaksandr Lukašenka.

Jaga |