Põhiseaduslik kriis?

KESKNÄDAL,      16. oktoober 2002




8. oktoobril vabastas Riigikogu ametist riigikontrolör Juhan Partsi, kelle ootamatu ametist lahkumine ja erakonna Res Publica juhiks hakkamine tekitas karmi ja õigustatud kriitikat.
Seaduse kohaselt ei tohi riigikontrolör kuuluda ühtegi parteisse. Kuigi Parts teatas oma ameti peatamisest, ei näe seadusandlus sellist sammu ette. Kuni Riigikogu pole riigikontrolöri ametist vabastanud, on ta ikkagi ametis.
Põhjendamatu on ka Partsi kursusekaaslase, õiguskantsler Allar Jõksi seisukoht, et Parts pole seadust rikkunud. Igatahes Riigikogu põhiseaduskomisjon on Partsi käitumist tauninud.
Partsi vabastamise poolt hääletas 42 Riigikogu liiget, hääletamisest ei soovinud osa võtta aga 48 saalisviibinud saadikut.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe TOOMAS VAREKI sõnavõtt

Ilmselt ei kujuta meist keegi ette, et kolmapäevasel Riigikogu istungil jääb ära kuus päevakorrapunkti, kus ettekandjaks on viis Eesti Vabariigi ministrit. Põhjendades oma teguviisi sellega, et nad on antud hetkel oma volitused peatanud.
Põhiseaduse § 136 kohaselt on Juhan Partsile kui Riigikontrolli juhile antud samad õigused, mis ministrile ministeeriumi juhina. Riigikontrolör Parts esitas 8. augustil 2002 presidendile avalduse, milles teatas soovist ametist lahkuda. Peagi liitus ta erakonnaga Res Publica, mille esimeheks ta 24. augustil valiti.
Täna, 8. oktoobril arutab Riigikogu Partsi riigikontrolöri ametist vabastamise otsuse eelnõu. On möödunud kaks kuud ajast, mil Eesti Vabariigis justkui on riigikontrolör ja nagu ei ole ka. Kuidas taolist situatsiooni käsitleda?
Ükski inimene ei ole asendamatu. Kui Juhan Parts leidis, et ta suudab poliitikas ennast tunduvalt paremini teostada, siis pidanuks ta oma soovi realiseerimiseks järgima seadust, mis näeb ette kindlad protseduurireeglid. Väide oma volituste peatamisest ei tulene ühestki seadusest ning selliste väidetega opereerimine on täiesti kohatu.
Riigikontrolli seaduse § 22 käsitleb riigikontrolöri tagasiastumist. Ametist tagasiastumiseks esitab riigikontrolör kirjaliku avalduse vabariigi presidendile, kes teeb Riigikogule ettepaneku riigikontrolör ametist vabastada. Põhiseaduse § 134 kohaselt nimetab riigikontrolöri ametisse ja vabastab ametist vabariigi presidendi ettepanekul Riigikogu.
Kuni Riigikogu pole seda teinud, on Juhan Parts endiselt riigikontrolör ning tema erakondlik tegevus seega seadusega vastuolus. Paraku ei näe seadus taoliste rikkumiste puhul sanktsioone ette. Praeguse olukorra põhjal saab üksnes lihtsameelselt loota kõrgete riigiametnike seaduskuulekusele. Või hoopiski algatada seaduseelnõu, mis välistaks seaduserikkumiste võimaluse.
Ärevust ja arusaamatust tekitab aga asjaolu, et õiguskantsler on asunud väga tugevalt ja jõuliselt kaitsma Partsi käitumist, mis on üsnagi tõsine märk põhiseadusliku kriisi tekkimisele.
Juhan Parts läks erakonda astudes vastuollu nii erakonnaseaduse, riigikontrolli seaduse kui ka põhiseadusega, luues seega tõsise pretsedendi. Keskfraktsioon taunib kõrge riigiametniku ja põhiseadusliku institutsiooni juhi sellist käitumist.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (8)