![]() USA poliitikute seas pole Ukraina suhtes üksmeelt25. veebruar 2015USA riigisekretäri John Kerry sõnul vaetakse tõsiselt – kas varustada Ukrainat relvadega või mitte, vahendas agentuur Presstv.ir.
21. veebruaril Londonis koos Briti kolleegi Philip Hammondiga pressikonverentsi andnud Kerry sõnul praegu president Obama kaaluvat, kas hakata Ukrainasse relvi tarnima. Riigisekretär ootab, et president langetaks oma otsuse lähipäevil. Ta nimetas Minski kokkulepet läbikukkunuks ja ähvardaks Venemaa suunas astuda „konkreetseid samme“, andes mõista, et USA ei kavatse Ukrainas asetleidvat tegevusetult pealt vaadata. Kerry mure Ida-Ukraina konflikti pärast on Kesknädala hinnangul igati põhjendatud. Kuid USA meeletu püüd Ukraina armeed relvastada, vaatamata Euroopa riikide vastuseisule, paneb küsima: ega Kerry ometi hoopiski täida USA relvatöösturite müügimehe rolli? Kolumnist Paul B. Farrell kirjutas portaalis Marketwatch 2013. aasta aprillis (vahetult enne Ukraina konflikti puhkemist) sellest, kuidas vähenenud nõudlus sõjatööstuse toodangu järele hävitab USA-s töökohti. „Ameerika vajab uut sõda, muidu kapitalism sureb,“ väitis Farrell otsesõnutsi. Ta viitas 2013. aasta esimesel poolel kiratsenud USA SKP-le (kasv 0,1%). Valitsussektori kulude vähendamine 15% võrra tõmbas siis samuti USA majanduse hoogu maha. USA kulutused kaitsevaldkonnas vähenesid Farrelli sõnul tol ajal 22,2% võrra, mis oli suurim kahanemine alates Vietnami sõja lõpu aegadest (1975). Sõjad stimuleerivad majandust ja ameeriklased on Farelli hinnangul „sõdija rahvas“. Tema meelest ei saa eitada, et Suur Depressioon lõppes USA-s üksnes tänu Teisele Maailmasõjale, mis lõi palju töökohti ja tõi riiklikke tellimusi, ning et president Franklin D. Roosevelti rolli majanduskriisist väljumisel on ülehinnatud. (Ajaloolane ja politoloog Jacques Pauwels on näiteks tõstnud esile, et aastail 1942–1945 olid USA-s 2000 suurima kompanii kasumid 40% tüsedamad kui aastail 1936– 1939, ning seda eelkõige tänu riiklike tellimuste meeletule kasvule.) Farrelli sõnul läks sõda vaja eelkõige kapitalistidel. Forbes'ile viidates toob ta välja fakti, et miljardäride hulk kasvas 2000. aasta 322-lt 2013. aastaks 1426-ni. „Afganistani ja Iraagi sõja lõppedes vajab kapitalism majanduslikku stimulatsiooni – uut sõda,“ ennustas kolumnist 2013. aastal. Tema hinnangul on USA-s rohkelt poliitikuid, kes tundsid rõõmu Obama säästupoliitikast, kuid paljusid neokonservatiive, relvatööstuse lobbiste jt muutis see väga rahulolematuks. „Milline riik päästab valla uue sõja „hävituslike kapitalistide“ jaoks?“ küsib Farrell on sissekandes. Kesknädal usub, et osa USA poliitikuid eesotsas president Obamaga soovib siiralt Ukraina konflikti rahumeelset lahendust. Ent USA-s on olemas ka suur hulk (peamiselt vabariiklastest) poliitikuid ja ärimehi, kelle huvides on Ukrainas sõjalise konflikti eskaleerimine. Ja sellest on kahju.
Viimati muudetud: 25.02.2015
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |