Rahvaliit viigu kosjaviinad Res Publicale

ROBERT VILL,      24. november 2004


Lähenevad kohalikud valimised. Kriitilisele piirile langenud rahva usaldus on võimuerakondadele nagu ora tagumikus, mis välistab mõtlemise ja sunnib poliitikuid avalikkuse ette tulema kõikvõimalike jaburate ideedega. Keegi ei ürita enam korrata Res Publica trikki uue partei ja uue poliitikaga.

Praegu on eeskujuks Mõõdukate edukas nimevahetus ja moes erakondade ühinemine, mis annab igati usutava põhjuse muuta nime. Kolm opositsiooniparteid – Keskerakond, Isamaliit ja eksmõõdukad, praegused sotsiaaldemokraadid – võivad rahu säilitada. Res Publical, Reformierakonnal ja Rahvaliidul on aga uue imago loomine hädavajalik.
Res Publica kannab oma risti ja tõmbleb nagu lind pigis. Katsed pugeda Reformierakonna kaissu ei anna tulemusi, Andrus Ansip ütleb selgelt: "Meie vigast pruuti ei vaja," kuid oma nime all valimistele minek on Res Publicale enesetapp. Selge arusaam, kuidas ja kellega edasi minna, puudub. See, et Reformierakonnaga sõlmitud "kihluslepingut" ei vormistata iialgi abieluks, hakkab pärale jõudma ka RP mõtlevatele poliitikutele.
Reformierakond, vaatamata suhteliselt stabiilsele reitingule, peab samuti mõtlema tulevikule. Üha rohkem räägitakse reformeritest kui reeturitest. Üha rohkem on neid, kes mõistavad, et poliitiliste pättidega ei saa koostööd teha. Siiani on suur hulk valijaid end nurisemata reformeritele katsejänesteks usaldanud, sest üleminekuaja inimeste salasoov on parema elu muutusi kogeda. Isegi paadunud paadialused on Reformierakonna üheksa tuhande kroonise palga poolt hääletanud. Usuti, et rikaste laualt pudeneb midagi ka vaestele. Kuid see aeg hakkab otsa saama. Rahvas on tüdinenud pidevatest reformimistest ja igatseb stabiilsust. Varem või hiljem tuleb reformeritel oma kuulsusrikkast nimest loobuda ja selleks ei pea kosima "vigast pruuti" Res Publica näol.
Kuid kas kosmeetika peidab ära Reformierakonna olemuse ja päästab erakonna, näitab aeg.
Pärnus toimunud Rahvaliidu kongressil kõneles Villu Reiljan erakonnakaaslastele, et lähme vasakule. Nii vasakule, et jätame koguni Keskerakonna vahele. Õige jutt. Keskerakond on ammu tsentris ja vasakul ruumi palju. Küsimus on vaid selles, et vasak pool koos tsentriga on opositsioonis, kuid Rahvaliit on osaleja paduparempoolses valitsuses.
Kunagi, kui esimest korda kerkis üles teema paremparteide ühinemisest, kirjutasin Kesknädalas, et Eestile on paras kuni kolm ennast selgelt määratlenud suurparteid ja mõni väiksem nišierakond. Pakkusin Rahvaliidule võimaliku ühinemispartnerina Keskerakonda kui maailmavaateliselt kõige lähedasemat. Sellest tõusis suur lärm. Mulle tehti selgeks, et Keskerakond kaldub liialt vasakule, Rahvaliit olevat aga tsentrist paremal. Siis ei osatud undki näha, et Rahvaliit muutub keskparteistki vasakpoolsemaks.
Rahvaliidu Kaval-Antsud mõistavad, et ühiskond nihkub vasakule. Erakonna maailmavaade ja olemus ei olene siiski sellest, mida keegi tipp-poliitik räägib. Isegi mitte sellest, mis on paberil kirjas, vaid tegudest.
Rahvaliidu šansid pärast Lihulat kahanevad. Korraliku matsu paneb Rahvaliidu valijatele valitsuse kavandatav maamaksumäära tõus, Eesti Energia plaanitav elektrihinna tõus ja üldine elu kallinemine. Selle taustal tundub Rahvaliidu jutt sotsiaalsest mõtlemisest irvitamisena inimeste üle. Rahvaliit võiks poliitilise spektri vasaku tiiva rahule jätta ja viia oma "kosjaviinad" hoopis Res Publicale. Loogiline on, et "vigane pruut" Res Publica ja lootusetult "haige peigmees" Rahvaliit heidavad ühte.

Mulle tehti selgeks, et Keskerakond kaldub liialt vasakule. Siis ei osatud undki näha, et Rahvaliit muutub keskparteistki vasakpoolsemaks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)