Varjatud defitsiidiga eelarved

OLEV RAJU,      20. oktoober 2004


Juba 2004. aasta põhieelarve koostas kolmikliidu valitsus varjatud (mini)defitsiidiga. Eelarvedefitsiit muutus sisuliseks probleemiks aga 2004. aasta lisaeelarvega. Nimelt võttis valitsus kasutusele ligikaudu 1,1 miljardi krooni eest 2003. aasta riigieelarve ülelaekumisi. Kui palju täpselt, on väga raske sellest 2004. aasta lisaeelarve eelnõust välja tuua – eelarve nn baasseaduses, mis reguleerib eelarve koostamist, sisalduvad võimalused asi segaseks teha ja seda on tõesti professionaalselt ära kasutatud. Tõsi, mõne kirjaliku küsimusega saavad Riigikogu liikmed analüüsiks vajaliku algmaterjali juurde nõuda, kuid selleks ajaks on valitsus lisaeelarve juba jõuga läbi lükanud, s.t rong on läinud. (Kas mitte just seetõttu ei forsseeri valitsuskoalitsioon lisaeelarve arutelu Riigikogus?)
Siiski, olulised pole mitte taktikalised poliitilised mängud Riigikogus, vaid see, et 2004. aasta lisaeelarve järel tekib meil, lähtudes ELi metoodikast, mainimisväärne eelarve defitsiit ja neil arvudel on oluline mõju 2005. aasta eelarvele. Kuid kõigest sellest järjekorras.

EL nõuab majanduslike kriteeriumide täitmist
EL nõuab kõigilt riikidelt, kes soovivad ühineda euroga, s.o Euroopa ühisrahaga, mitmete majanduslike kriteeriumide täitmist. Nende hulgas on ka nõue – eelarve defitsiit ei tohi olla suurem kui 3% SKPst. Ja leitakse see defitsiit riigi antud aasta kulude ja tulude vahena. 2003. aasta ülelaekumine on 2003. aasta, mitte 2004. aasta tulu. Kui me seda kulutame 2004. aastal, siis selgubki, et 2004. aasta kulud on 2004. aasta (NB!) tuludest suuremad ja sel aastal on eelarve defitsiidis. Kaks aastat kokku defitsiiti loomulikult pole, kuid EL vaatleb aastaid eraldi. Ja nii me saamegi sel aastal kirja eelarvedefitsiidi kuni 1,5% SKPst.
Olulisem on aga, et lisaeelarvega kärbitakse 2004. aasta käibemaksu laekumise prognoosi rohkem kui miljardi võrra. Kui seda arvestada, siis tuleb käibemaksu kasvuks 2005. aastal, võrreldes 2004. aastaga, juba üle 12%, mitte aga 7,3%, nagu on kirjas Riigikogule esitatud eelarve eelnõus. Ja see 12% on juba ebareaalne.
Lisame siia valitsuse kava suurendada alkoholiaktsiisi laekumisi 34,4%, tubakaaktsiisi 15% ja kütuseaktsiisi 34,2%. On selge, et nii suur kasv on esiteks vähereaalne ja teiseks, mis veel olulisem, suurendab oluliselt tavalise inimese maksukoormust. Käibemaksu (ka aktsiise) maksavad ju kõik ostjad!

Kelle kanda jääb maksukoormuse tõus?
Parts nimetas oma eelarvekõnes 2005. aasta eelarvet tööinimese eelarveks. Jäägu tema südametunnistusele, kuidas ta seda teha suvatses, ja vaatame, mida maksumuudatused endaga kaasa toovad ühe lihtsa inimese rahakotis.
Tulumaksuvaba miinimum tõuseb 1400 kroonilt 1700 kroonini ja maksumäär alaneb 24%ni. Lihtne aritmeetika näitab, et 3000 kroonise palgaga inimene "võidab" kuus tänu tulumaksu vähenemisele 104 krooni, 5000 kroonise palgaga 144 krooni, 7500 krooniga 194 krooni, 10 000 krooniga 244 krooni, 20 000 krooniga 444 krooni ja 50 000 krooniga 1034 krooni. (Kui keegi soovib täpselt välja arvutada, milline on just tema "võit", siis saab seda teha valemiga (N-1400) x 0,26 – (N-1700) x 0,24, kus N on nominaalpalk). Kuid see raha võetakse käibemaksu ja aktsiiside tõstmisega lausa topelt tagasi.
Võttes eelduseks, et kuni 10 000 kroonise sissetulekuni kulutab inimene kogu tulu ostudeks, mitte ei pane panka või ei soeta väärtpabereid, leiame, et praegu maksab inimene 16% palgast tagasi käibemaksuna (mitte18%, sest osa asju on 5% käibemaksuga ja mõnede käibemaks hakkas kehtima alles 01.05. 2004, s.o aasta keskel) ja ligikaudu 6% aktsiisidena; kokku 22%.
2005. aastal tuleb käibemaksu ja eriti just aktsiiside kasvu tõttu (aktsiiside kasv 30,5%, palga kasv 7,4%!) maksta kaudsete maksudena juba 24% või isegi 25% palgast. Kui näiteks 3000 kroonise nominaalpalgaga inimene maksab 2004. aastal käibemaksu ja aktsiisidena (3000 – 416) x 0,22 = 567 krooni, siis 2005. aastal juba (3000 – 312) x 0,24 = 591 krooni või isegi (3000 – 312) x 0,25 = 671 krooni ehk 34 kuni 104 krooni rohkem kui sel aastal.
Tulumaksu alandamise võit läheb tagasi praktiliselt täies ulatuses. Võib juhtuda, et kaudsete maksude kasv isegi ületab tulumaksu vähenemist. Ja mida suurem on palk, seda rohkem ületab aktsiiside ja käibemaksu kasvuna makstav summa tulumaksu alandamisest saadavat "võitu".

Hookuspookus tööandja kasuks
Võtan veel kord kokku selle veidi keerulise jutu – tulumaksu alandatakse, käibemaksu ja aktsiise suurendatakse, inimene ei võida, inflatsiooni arvestades isegi kaotab …
Kes siis aga võidab? Või on kogu see hookuspookus vaid maksude tõusu peitmiseks? Ei ole ainult selleks. Ärge unustage, et meil on teatud ulatuses olemas ettevõtte tulumaks ja ka selle määr alanes 24%-ni. Ja kuna ettevõtetele tagastatakse käibemaks ja nemad ei osta alkoholi ja tubakat – jääb sellest võidust alles lõviosa.
Tööinimese või tööandja eelarve ... Teha saab loomulikult mõlemat, kuid siis oleks aus tunnistada, et see on tööandja eelarve.

Keskerakonna avaldus 2005. aasta riigieelarvest

Riigikogu keskerakondlased arutasid parlamendis esimesele lugemisele jõudvat 2005. aasta riigieelarve seaduse eelnõu ja jõudsid järeldusele, et valitsuse kavandatavat eelarvet sellisel kujul pole võimalik toetada.
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on sügavalt rahulolematu eelarvega, mis hakkab määrama ja otsustama eesti inimeste elu 2005. aastal. Tulumaksu alandamine 2% võrra praeguselt 26-lt 24-le protsendile põhjustab olukorra, et väike osa ülirikkaid võidab ja vähemalt neli viiendikku elanikkonnast kaotab, sest nende taskud tühjenevad kaudsete maksude kaudu. Riigieelarve tulude poolelt puudujääva raha – 800 miljonit krooni – soovib valitsus katta eelkõige toasooja ja põllumeestele müüdava kütuse aktsiisi tõstmisega. Sellega ei saa Keskerakond kuidagi nõustuda.
Riigieelarve on läbipaistmatu ja miljonite kroonide hajumine ei peegeldu eelarves lahtikirjutatuna. Eriti puudutab see haridusele määratavat raha ja uut nn pearaha kehtestamise süsteemi, mille alusel kaotavad selgelt alla 400 lapsega koolid, s.t eelkõige maakoolid.
Ka ei poolda Keskerakond valitsuskulude tõstmist poole miljardi krooni võrra. Koalitsioonileppes on praegune valitsus lubanud valitsemiskulusid vähendada.
Keskfraktsiooni esimehe Vilja Savisaare sõnul ei saa Keskerakond eelarvet toetada. "Kui eelarves ei kajastu, kuhu, kui suures mahus ja millal raha liigub, on tegemist pigem negatiivse eelarve varjamise kui positiivse eelarve esitamisega," ütles Vilja Savisaar. "Kuid eelkõige ei saa keskerakondlased tunnustada eelarvet, mis muudab hämaramaks just väikesepalgaliste inimeste tuleviku."

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)