Nädala juubilar ANNA GERMAN (HÖRMANN) 80

 Kui Germani elukäiku ei teaks, oleks raske kuulsast lauljast kolme aasta eest tehtud heatasemelist teleseriaali „Anna German. Valge ingli saladus“ tõestisündinud juhtumitel põhinevaks pidada. Praegu veel võib seda seriaali (nimiosas Vilniuses sündinud sümpaatne poolatar Joanna Moro) vaadata Kanal2 programmis.

Peaaegu kõik filmis kujutatu tuli Anna Wiktoria Hörmannil läbi ja üle elada. Rahvuselt oli ta sakslanna, kes sündis Urgentši linnas Usbekimaal. Ta isa ja ema olid sügavalt usklikud inimesed, kelle esivanemad olid Venemaale tulnud Saksamaalt. Tütar polnud veel aastanegi, kui NKVD arreteeris sakslaste-vastaste haarangute käigus valesüüdistuse alusel tema isa Eugen Hörmanni, kes üsna varsti hukati. Aastaid ei teadnud pere, kus täpsemalt perepea viibib ning isa surmajärgsest rehabiliteerimisest Anna German mõnede andmete alusel enne oma elu lõppu teada ei saanudki.

Hörmannid olid mitmel põhjusel sunnitud elukohta sageli vahetama. Nad elasid Kemerovo kandis, hiljem ka Kirgiisi ja Kasahhi NSV-s. Vintsutustele ei pidanud vastu Anna noorem vend Friedrich, kes suri. Sõjapäevil kiusati NSV Liidus kohalikke sakslasi jõuliselt taga. Aastate eest kuulsin sellest traagilisi lugusid saadete „Estraadi tähestik“ tegemisel laulukuulsus Eduard Hillilt, keda ekslikult peeti nõukogude korra ülistajaks estraadil.

Lauljanna ema Irma Martens kaotas töö saksa keele õpetajana ning otsustas fiktiivse abielu kaudu poola ohvitseri German Berneriga elama asuda Nova Rudasse, peagi aga Wroclawi. Varsti langes Anna kasuisa lahingus ning kolm Germani (nendega koos elas ka Anna vanaema) kannatasid nii nälga kui ka viletsust.

Ometi lõpetas Anna German töö kõrvalt õppides Wroclawi ülikooli – geoloogina. Ta oli ka üsna andekas joonistaja ning pikka kasvu neiu tegi kaasa üliõpilasteatris „Kalambuur“. Seal avastatigi häbeliku Anna erakordselt ilus hääl. Aastal 1963 toimunud kolmandal Sopoti festivalil saavutas ta oma esimese suure tunnustuse, kolmanda preemia. Teda märgati, ja ta alustas kolm aastat väldanud laulureise ja võttis edukalt osa paljudest laulukonkurssidest. Enne suuri võite San Remo ja Milano konkurssidel elas ja täiendas Anna German end Poola kultuuriministeeriumi stipendiaadina mõne kuu Itaalias.

1964. aastal esines ta esimest korda Moskvas, kus tema tuntus kasvas kiiresti kuulsuseks – sedavõrd, et paljud pidasid Germanit koguni nõukogude lauljaks. Arno Babadžanjan meenutas saates „Estraadi tähestik. Anna German“, et kirjutas Poola laulutähele vähemasti kolm laulu; neist tuntuim kindlasti „Ära tõtta!“, mida laulis omal ajal ka Mireille Mathieu.

Hea meelega meenutan üht talvepäeva 1979. aasta detsembris, mil Moskvas Eesti NSV esinduses tegin toona oma kuulsuse tipul olnud Anna Germaniga pika intervjuu. Kontakti temaga sain tänu Ants Pajule, kes staari meie võtteplatsile kohale tõi. German oli täpselt selline, nagu ta oma laulude esitajana vaatajaile meelde oli jäänud. Sihvakas naine oli heasüdamlik, vastas meelsasti mu küsimustele, kuigi oli üsna väsinud äsja lõppenud Kesk-Aasia turneest. Taškendi kontserdile olevat sõitnud ka mõned Anna Germani tuttavad Urgentšist.

Lauljanna rääkis oma elust, mis oli kaugel staaridele omasest luksusest. Ta kinnitas, et peseb ise pesu, koristab ja teeb perele süüa. Toona ta jättis mainimata, et üsna hiljuti oli Anna Germanil avastatud vähkkasvaja. See oli endast valusalt tunda andnud juba mõni päev varem Alma-Ata kontserdil.

Professionaalse muusikahariduseta Anna German kirjutas ka ise laule, oma saates ta mainis hiljuti valminud laulutsükleid „Oswiecimi oratoorium“ ja „Inimese saatus“.

Tema mees Zbigniew Tucholski oli füüsik, kellega Anna kohtus Wroclawi supelrannas; täpselt nii nagu seriaalis kujutati. Perepoeg, samuti Zbigniew, oli intervjuu tegemise päeval alles nelja-aastane. Täna on poeg juba neljakümnene ja teeb teadust.

Loomulikult oli saates pisut juttu ka ühel 1967. aasta augustiööl Milano lähistel juhtunud autoõnnetusest, mis traagiliselt katkestas Anna Germani rahvusvahelise tähelennu. Esialgu talle elulootust ei antud, hiljem arvati, et ta jääb elu lõpuni ratastooli ja ilmselt ka halvatuks. Õnneks läks kõik siiski teisiti, kuigi tervisega oli lauljannal kuni varajase surmani 46-aastaselt pidevalt probleeme.

Ränk õnnetus röövis lauljalt vähemasti viis hooaega. Neil aastatel kirjutas Anna German raamatu „Tagasi Sorrentosse“, mida soovitan kõigil tema austajatel lugeda. Paraku pole säilinud aastal 1980 eetrisse läinud „Estraadi tähestiku“ saadet Anna Germanist, kuna toona oli ETV-s terav puudus videolintidest. Siis polnud telemehed veel ka mingid erilised staarid, ning osaliselt seetõttu pole mul sellest intervjuupäevast isegi mitte ainsatki fotot. Võimalik, et operaator Mihkel Kärneri või Ants Paju arhiivis need fotod olid, kuid mõlemad mehed on ise juba sealpool elu- ja surmapiiri.

Anna German lahkus maisest maailmast 25. augustil 1982. Küll sooviks, et inimkonna ühel kõige kaunimal soovunelmal oleks tõepõhi all ning et Anna Germani hõbehäält võiks kuulata taevases inglikooris. Vahel ehk isegi solistina. Tema talendi realistidest austajail aga tasuks teada, et laulutäht Anna Germani nimeline asteroid jääb tõenäoliselt igavesti taevasse, kandes järjekorranumbrit 2519.

ENN EESMAA

Foto http://annagerman.blog.onet.pl

Jaga |