Ain Seppik - efektiivne siseminister

LENNART VIIKMAA,      12. veebruar 2003




Nüüd juba endise siseministri juhtimisel töötanud siseministeeriumi kõige olulisemad saavutused on kuritegevuse kasvu pidurdumine, usalduse suurenemine politsei vastu, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku põhikirja registreerimine ja päästeameti demineerimismeeskonna edukas osalemine missioonil Afganistanis.

Seadusandlus

Ain Seppiku eestvedamisel leidsid seadusemuudatuste näol lahenduse mitmed seni lahendamata probleemid. Samuti viidi tema ametisoldud aja jooksul siseriiklik õigus kooskõlla ELi migratsiooni ja asüüli ning isikute vaba liikumise nõuetega.
Lahendasime ära ekslikult Eesti passi saanud isikute küsimused. Kaks korda jõud-sime muuta välismaalaste seadust. Nn "migratsiooni-pumba" eelnõu perekondade taasühendamisest töötati väl-ja kolmikliidu valitsuse ajal, kuid toonase siseministri Tarmo Looduse algatusel ei saanud see ametlikku menet-lust. Muudatus käsitles välismaalastele elamislubade andmist elama asumiseks Eestis elava abikaasa või lähedase juurde. Perekonnaliige, kelle juurde elamisluba taotletakse, peab olema püsivalt siin elav Eesti kodanik või alalist elamisluba omav välismaalane, kes on elanud Eestis vähemalt viis aastat. Opositsioonipoliitikute sur-vel välistati võimalus, et Eestisse saaks perekonna-liikmeid kaasa kutsuda ka need, kes elavad Eestis täht-ajalise elamisloaga. Muudatusettepanek tehti rutakalt, välistades näiteks, et välisülikooli lektor saaks oma perekonda siia tuua õppejõuameti kestel.
Prioriteet oli kuritegevuse pidurdamine. Suutsime peatada kuritegevuse kasvu Eestis. 2002. aastal re-gistreeriti Eestis 8,2% (Tallinnas 7,5%) kuritegusid vähem kui aastal 2001.
Muutsime isikut tõendavate dokumentide seadust, mis lihtsustab oluliselt passi saamist. Näiteks on nüüd seda võimalik taotleda posti teel või esindaja kaudu. Kehtestasime kõigile elamisluba omavatele välismaa-lastele isikutunnistuse - ID kaardi kohustuse. Tuginedes rahvusvahelisele praktikale ja uue passi turvanõuetele peab iga laps omama reisimiseks isiklikku passi. Mitmete seaduste ja määrustega tugevdasime illegaalse immigratsiooni tõkestamise meetmeid.

Muutused kodakondsuse ja abipolitseinike seaduses

Muudatusega anti kodakondsus inimestele, kes 1990. aastate alguses said riigi süül ekslikult Eesti passi. Pass anti välja, ilma et oleks dokumentaalselt tõendatud isiku kuulumine Eesti kodakondsusesse. Passide väljavahetamise käigus avastati, et taotlejad ei ole omandanud kodakondsust sünniga ega naturalisatsiooni korras. Seega said ligi 1500 isikut passi ekslikult (neist ligi 80% on eestlased). Kehtiv koda-kondsusseadus näeb sellistele isikutele ette saada kodakondsus ainult natura-lisatsiooni korras.
Seadusemuudatus võimal-dab heastada riigi vea ja anda kodakondsus isikutele, kes on siiani end heauskselt pidanud Eesti kodanikuks ning kes ei ole esitanud valeandmetega dokumente.
Positiivne on ka, et tõusis politsei usaldusreiting, mis tõusis taas-iseseisvunud Eesti kõrgeimale tasemele 58%.
Seadusmuudatuse teine eesmärk oli lahendada välismaalasest alaealise lapse kodakondsuse probleem lapsendamisel Eesti koda-niku poolt. Meie põhimõtte kohaselt tagatakse lapsen-datud lapsele samasugune õiguslik staatus nagu bioloogilisele lapsele. Kehtiv kodakondsuse seadus seda ette ei näe ega ole seega kooskõlas lapsendamise saladuse põhimõttega ja võrdse kohtlemise põhimõttega.
Muutsime abipolitseiniku seadust: nüüd saab abipolitseinikena kaasata turvatöötajaid ja kaitseliitlasi ning tasuda abipolitseinikele efektiivse töö eest.

Korrakaitse

Suutsime peatada kuritegevuse kasvu. 2002. a re-gistreeriti Eestis 8,2 % (Tallinnas 7,5%) vähem kuritegusid kui 2001, politsei kuritegude üldarvuks kirjutati 58 000. Eelmisel aastal suutsime seda vähendada ligi 5000 võrra.
Narkovastases tegevuses keskendusid prefektuuride narkopolitsei üksused narkodiilerite tabamisele.
Tagasi vaadates Ain Seppiku ametiaastale võib märkida, et Eesti elu on muutunud turvalisemaks.
Positiivne on, et tõusis usaldus politsei vastu, mis jõudis taasiseseisvunud Eesti kõrgeimale tasemele - 58% (2001. a 51%). Politsei maine tõusu järel suurenes huvi selle auväärse ameti vastu, mistõttu Paikuse Politseikooli kandideerijate arv kahe-kordistus. Nii suure konkursiga selekteeriti välja just kõige tugevamad kooli astujad, kellest loodame tulevat professionaalseid politseinikke.

Julgestuspolitsei

Lõime korrakaitseosakonna (nn märulipolitsei), mis aitab kiirelt reageerida täiendavale politseijõudude vajadusele üle riigi. Suurim abi loodud korrakaitseosakonnast oli Tallinna Politseiprefek-tuurile avaliku korra taga-misel ja rahvusvaheliste ürituste edukal (Eurovisioon ja jalgpallimatshid) läbivii-misel.
Pealinna kuritegevuse vähendamiseks suurendati politseipatrullide arvu. Täna töötab iga päev Tallinna tänavail ligi 55 patrulli, neist jalgsipatrulle 15. Aasta tagasi käis Tallinna tänavatel 20 patrulli päevas.
Tänavakuritegusid on avastatud rohkem, kuritegude avastamise protsent on viimase viie aasta kõrgeim. Röövimiste koguarv vähenes võrreldes 2001. aastaga 23% ja Tallinna tänavakuritegevus vähenes 13%.

Endise isamaaliitlase Mõisa ajal kuritegevus suurenes

1990. aastate algul oli politseinikke üle 7100. Probleem algas 1999. a, kui "politseinikke üle jäi" ja isamaa-liitlasest siseminister Mõis pidas vajalikuks koondada 456 politseinikku. Kui 1996. a pandi toime 36 000 kuritegu ja 1999. a oli kuritegude üldarv üle 51 000, siis pärast massilist koondamist kasvas kuritegevus ennaktempos 57 442 kuriteoni 2000. a.
Kes vastutab poliitiliselt nende otsuste eest, mis kuritegevusel rängalt vohada lasid? Aastatel 1996-2001 võimul olnud poliitikud ei taha vastutusest midagi teada.
Mitmesaja väljaõpetatud politseiniku masskoondamine on kogu maailmas unikaalne pretsedent, mida ei ole julgenud teha ka meist suuremad riigid. Eriti küünilise väljundi sai koondamine just nooremate, taasiseseisvuse ajal koolitatud politseinike tegevuse sund-lõpetamise näol maapiirkondades. Koondamisel ohverdati kümneid miljoneid kroone maksumaksja raha, mille riik oli usaldanud politsei ja korrakaitse arenguks.
Pöördumatut kahju riigi usaldusele põhjustati ka ülejäänud 3787 politseinikule, kes ametisse jäid. Nad kaotasid usu stabiilsesse riigiteenistusse ning politsei minetas maine politseinike endi silmis.
Täna on Eesti Politseis vaba 342 politseiniku ametikohta, täidetud on 3504 kohta. Tõsi, on näha mõningast paranemistendentsi. Riigikogu võttis 2001. a vastu politsei-teenistuse seaduse muudatused, lisades sinna nn pensioniparagrahvi, mis sätestasid politseiniku eripensioni. Seetõttu läks eelmisel, 2002. a pensionile 224 politseinikku. Oleme suutnud hoida politseinike hulka, niipalju kui see on olnud võimalik. Kõige meeldivam, et eelmisel aastal võeti ametisse 583 politseinikku.

Kirikuvaidluse lahendus

Vaatamata Mart Laari korduvaile lubadustele, saavutas kaksikliidu siseminister Ain Seppik siseministeeriumi ammuse eesmärgi: aastaid väldanud läbirääkimiste ja konsultatsioonide järel re-gistreeriti 17. aprillil 2002 Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku põhikiri. Lahendati 150 000 õigeuskliku probleem. Toimingu tulemusena jõuti kohtuvälise lahendini Moskva Patriar-haadi Eesti Õigeusu ja sise-ministeeriumi vahelises kohtuasjas. Sõlmiti kavatsuste protokollid, mis re-guleerivad kirikuvara kasutamist. Nii lahendati tuhandeaastane probleem Eestile omase kiirusega, kulutades vaid kümme aastat.
Kirikutüli lõpuga lahenevad ka muud küsimused Eesti ja Vene suhetes. Eeskätt elavneb kaubavahetus, mida praegu takistavad Venemaa poolsed topelttollid. Kuid esimesed sammud on tehtud.

Afganistani missioon

Siseministeeriumi rahvusvaheline saavutus oli pääste-ameti viie Eesti demineerija ja kolme pommikoera saatmine Afganistani rahvusvahelisele sõjaväelisele missioonile "Kestev vabadus" Ameerika Ühendriikide valitsuse kutsel. Demineerijate ülesanne on valvealustel objektidel pommitehnilise kontrolli teostamine ning Ameerika Ühendriikide sõjaväe julgeoleku tagamine Afganistani sõjaväebaasi lennuväljadel. Missiooni korraldajad on eestlaste tööga rahul. USA saatkond esitas palve pikendada Eesti demineerijate Afganistani missiooni veel kolme kuu võrra, 8. maini.

Uimastite konfiskeerimine

2002. aastal konfiskeeriti narkootilisi ja psühhotroopseid aineid kokku 423 kg s.o 2001. aastaga võrreldes 69 kg rohkem.
Kui 1997. aastal konfiskeeriti heroiini 2 juhul, siis 2001. aastal juba 296 juhul. 2002. aastal suurenes konfiskeeritud heroiini kogus veelgi, kuigi konfiskeerimiste arv ja heroiini puhtusaste oluliselt langes: heroiini konfiskeeriti kokku 89 juhul, kokku 3,8 kg (2001. a 1,2 kg).
2001. a lõpus ilmus turule heroiini asemel tarvitatav väga tugev uimasti fentanüül (nn sünteetiline heroiin ehk "valge hiinlane"), mille üledoseerimine põhjustas 2002. aasta kevadel arvukalt eluohtlikke mürgistusi ning surmajuhtumeid. 2001. aastal fentanüüli veel ei leitud, 2002. aastal konfiskeeriti seda juba 71 juhul.

Seoses raskustega heroiini hankimisel, mis oli suuresti tingitud ka Afganistani sõjast, kasvas politsei hinnangul eelmisel aastal unimagunast kodusel teel valmistatud narkootikumide kasutamine. Seetõttu on märgatavalt kasvanud konfiskeeritud kogused: kui 2001. a konfiskeeriti unimaguna taimi 11,2 kg, siis 2002. a juba 170 kg. Unimaguna kupraid, puru ja töötlemisjääke konfiskeeriti 2001. aastal kokku 39,4 kg, 2002. a juba 102 kg.

Kanepitoodete konfiskeerimiste arv on viimastel aastatel jäänud suhteliselt stabiilseks: 2000. a konfiskeeriti kanepitooteid kokku 281, 2001. a 337 ning 2002. a 329 juhul.
Kokaiini konfiskeeriti 2000. a 22 juhul (110 g), 2001. aastal 43 juhul (140 g). 2002. a konfiskeerimiste arv küll vähenes 36 juhule, kuid konfiskeeritud kogus suurenes 2,3 kilogrammile.

Amfetamiini ja metamfetamiini konfiskeeriti 2000. a 214 juhul (26,7 kg), siis 2001. aastal juba 302 juhul (oli 25,3 kg). 2002. a kasvas konfiskeerimiste arv (344 juhtu) ning konfiskeeritud kogus tõusis 35 kilogrammile.
Ecstacy konfiskeerimiste arv on kasvanud kiiresti. Kui 2000. a konfiskeeriti ecstacyt 40 juhul (400 g), siis 2001. a juba 130 juhul (1,7 kg) ning 2002. a 124 juhul (3,3 kg).
Viimase kolme aastaga on kiiresti kasvanud GHB ehk nn korgijoogi konfiskeerimine: 2000. a konfiskeeriti GHB-d 19 juhul (1,2 kg), siis 2001. a 23 juhul (14,6 kg) ning 2002. a juba 39 juhul (24,7 kg).
2002. aastal avastati neli sünteetiliste uimastite valmistamise laborit (2001. a ei suudetud leida ühtki).

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)