Valija, ära raiska oma häält!

Valimisliidud võrduvad pimesikumänguga

Täna juhivad Eesti riiki poliitilised erakonnad vastavalt rahvalt saadud mandaadile neli aastat. Kohalike omavalitsuste valimistel, mis toimuvad iga nelja aasta tagant, on Eesti valitsused lubanud kauakestvat pimesikumängu. Täna nimetatakse neid silmamoondajest poliitikuteks, kes kandideerivad omavalitsuste valimistel aastaid valimisliitudes nagu hundid lambanahkades, lootes, et keegi ei märka. Kõik kahjuks ei märkagi, aga paljud juba märkavad.

Oh neid „koduvaldu“!

Oh neid armsaid nimekesi, mida valimisliidud enne valimisi kannavad! Neid jagub äärmusest äärmusesse. Põhiline on „Koduvald“. Aga on ka „Meie hoolime“, „Mõte ja tegu“, „Ettevõtlik vald“, „Tegusad“, „Juurtest jõudu ammutades“. Ja muidugi „Kodumuru“!

Kui varasemaid valimisliidu nimekirju vaadata, siis nende esiotsa veavad tänase valitsuskoalitsiooni erakondade poliitikud, ja ka justnagu vaiksed sotsiaaldemokraadid. Huvitav, mis neil karta on, et nad ei julge oma erakonna nimedega välja tulla?

Kui mõelda rahulikult –miks siis seda poliitilist mängu valimisliitudega ikkagi vaja on, kui varasemast teame, et riiki juhivad ju poliitilised ühendused, mitte vabaühendused? Valdade rahastus tuleb põhiliselt ju valitsuselt. Täna puudub valdadel tahe kehtestada mitmesuguseid makse, mida nad nagu võiks teha.

Tallinn proovis (müügimaks!), aga valitsus lendas kullina kraessse ja elu pöördus vanasse rööpasse tagasi. Valitsus tahab olla omavalitsuste suur doonor näpuotsaga jagaja stiilis.

Kohalik poliitiline show

Kui valimisliit „Tarmukad tüdrukud ja poisid“ pääsevad peale valimisi vallas võimule, nohistavad nad riigi rahakoti otsas edasi. Tarmukate päälik, nüüdsest vallavanem, kirjutab kiiresti avalduse võimukoalitsiooni erakonnale, et saada korralikku rahastust valitsuse priskest rahakotist. Ja saab ka.

Kogu valimisliitude mäng valimistel on osa suurest poliitilisest show'st. Paljud valijad ei saa aru, et kohalikud valimised on eelmäng Riigikogu valimistele. Väga oluline on, kes peale valimisi saavad kohalike omavalitsuste juhtideks, samuti on oluline, milliseks kujuneb volikogude poliitiline seis presidendi valimiseks. Sest kui Riigikogus ei õnnestu presidenti valida, siis teevad seda valijamehed volikogudest.

Valimisliidud varjavad määrdunud rinnaesist

Valimisliitudega üritavad kavalpeadest koalitsioonipoliitikud oma määrdunud rinnaesist puhastada. Inimesed lähevad kergeusklikult valimisliitu, mis nende arvates ei ole poliitiline. Keegi külapeal ei näita talle, et ta on poliitik. Pealegi saab ta rõõmust kiljuda: „Mina pole üheski erakonnas!“ Vaeseke ei saa üldse aru, kuidas poliitmängurid teda osavalt ära kasutavad.

Valimisliidus olijad väidavad, et nad ei ole poliitikud, vaid lihtsalt toredad küla- või linnaelanikud, kes võitlevad ebaausa poliitika vastu ja rahva huvide eest. Kuigi alles eile ta kükitas Reformis või IRL-is ja aitas kaasa sellele poliitikale, mis meid kõiki vaesemaks on teinud ja paljusid saatnud välismaale tööle.

Arad erakonnad ja julged erakonnad

Keskerakond tuleb igas omavalitsuses välja oma nimekirjaga, sest julge ja tugev erakond nii teeb. Keskerakond julgeb võtta vastutust oma riigi ja rahva eest.

Kui tänased valitsusparteid Reform ja IRL on nii edukad, nagu nad statistilistele numbritele viidates end arvavad olevat, miks siis ei julgeta välja tulla oma erakonna nimel? Miks eksitatakse ausaid valijaid? Milleks komejant rahva usalduse petmiseks? Aeg oleks elus edasi minna.

Mida on teinud Keskerakond valitsuses olles?

ñ  Kehtestanud tasuta koolitoidu alg- ja põhikoolile

ñ  Tõstnud pensione kuni 30 % (2006)

ñ  Hoidnud lahti maapoed ja postkontorid, seisnud maakoolide allesjäämise eest

ñ  Hääletanud vastu eestlaste vara laialijagamisele baltisakslastele

ñ  Toetanud sundüürnikke neile põhjustatud koduhädas

ñ  Korjanud koos Rahvaliiduga 160 000 allkirja Eesti Raudtee säilimiseks riigi omandis; ja kui see ikkagi paremerakondade poolt maha müüdi, ostnud raudtee riigile tagasi

ñ  Muutnud jõululaupäeva puhkepäevaks

ñ  Pidevalt toetanud ühtlast lastetoetust kõigile Eesti Vabariigis sündinud lastele

ñ  Algatanud nn lesepensioni – hilisemad valitsused pole sellest enam rääkinud.

ñ   On hääletanud pensioniea tõstmise vastu, kuna Eesti pensionäride rasket elu ja tööd Nõukogude ajal ei saa võrrelda lääne heaoluühiskondade pensionäridega.

ñ  Hoidnud siserahu eestlaste ja teisi keeli kõnelejate vahel, vältinud riigi ohtuseadmist (nn Pronkssõduri teema, venekeelse hariduse teema jm)

ñ  Keskerakonna valitsuses olles maksti matusetoetust, ranitsatoetust ja hambaravitoetust.

ñ  Keskerakond lubas otsustavalt tõsta riigipalgaliste (õpetajad, päästeametnikud, politseinikud jmt) palku.

Toomas Paur

Keskerakonna Lõuna-Eesti koordinaator

Jaga |