Ajaleht Hiiumaa hädad

JAANUS KÕRV,      13. oktoober 2004


Võis arvata, et ajalehe Hiiumaa hädad lõpevad koos õnnetu Tareste kui omanikfirma kadumisega ajakirjandusprügimäele, kuid nii see ei läinud. Hiiumaa lõpetas oma hädad ise ehk nagu hiidlane ütleb: pani sokid kuivama ...
Tooli alt ära lööjaks ei saa pidada ka Agu Koharit, sest asjaolu, et Hiiumaa Tarbijate Ühistu keeldus ajalehti ilmumishommikul kauplustesse üksikmüüki transportimast, sündis ajalehe saatusse juhuslikult. Seda aga kasutasid Hiiumaa omanikud kohapeal osavalt ära ja lõid Kohari suure meedia uudisekünnise taga risti. Siinkohal ei saa süüdistada Postimeest ega uudisteagentuuri BNS, sest on ju mis tahes väljaandele kasulik edastada kusagilt Eestimaa nurgast saadud info põhjal kõmu-uudis, et üks firmajuht kohalikku ajalehte kägistab!

Esimene häda
On päris selge, et esimeseks löögiks Hiiumaa tegijatele oli viimase toimetaja Rinno Lige päevapealt lahkumine selle aasta varakevadel. Põhjuseks arusaamatused omanikega. Teadupärast oli lehe omanikuks OÜ Hestekor, mida juhtis Harri Nõulik, samas kuulub firma 100% MTÜle Hiiumaa Sõprade Klubi tosinkonna ettevõtja-äriajajaga. Kuigi lehetegijate usinus aitas pikka aega Hiiumaad vee peal hoida, pole siiski ühegi väljaande juures, olgu see siis nii pisike kui tahes, võimalik ilma toimetajata kaua hakkama saada. Toimetaja lihtsalt peab olema. Tema on see, kes lehte n-ö edasi viib ja lugeja käest vahel ka asja pärast sõimata saab.
Kui selline figuur toimetusest kaob, muutub leht paratamatult tendentslikuks, olgu siis kirjutajad nii head, kui tahes.

Teine häda
tuli kaela augustikuu algul, kui Hiiumaa oma neljapäevase ilmumise ära lõpetas, põhjendustega, mis üllatas ja lugejate meelepahatormi üles keerutas. Põhilise argumendina käidi välja see, et just neljapäevasele lehele uudiseid napib(!).
Et ma vahelduva eduga kümmekond aastat Hiiumaad toimetasin, julgen väita, et Hiiumaa on nii pisike, et väikeseid probleeme siin pole. Hiiumaal sünnib kogu aeg midagi, mis lugejatele huvi pakub. Paraku on hiidlase käest infot kätte saada üsna raske. Samas aga ei jätku ajakirjanikke (raha), et erinevat informatsiooni igast maanurgast otsida. Seepärast olnuks ehk ausam välja öelda, et lehe n-ö täis kirjutamine kolm korda nädalas käib üle jõu ja majanduslikult on lehe üllitamine kaks korda nädalas mõne tuhande krooni võrra kuus kasumlikum. Mõnes mõttes oli Hiiumaa eelis Hiiu Lehe ees just kolmel nädalapäeval ilmumine. See eelis kadus ja niigi soodsama hinna juures noppis Hiiu Leht oma reedese ilmumisega nädala uudised eest ära, saanuks siis laupäevane Hiiumaa nii mahukas kui tahes.

Kolmas häda
ei lasknud end kaua oodata. Ebastabiilsus loob olukorra, et toimetusest minnakse minema ja enamjaolt on minejad arvestatavamad tegijad.
Lehte aga peab välja andma. Satuvadki sel juhul neljanda võimu juurde tegelased, kes süvenemata asjaoludesse valavad oma kirjatükkidesse voh-sain-ära panna! või pahatihti oma kõikuvat renomeed upitada üritavad. Agu Kohariga tuli mul suhelda-kakelda-klaarida nende aastate jooksul mitmelgi korral. Kuid pisiasjade pärast õiendamist ei olnud.
Nüüd sai tüliõunaks Säästumarket, õigemini selle tulek või mittetulek Hiiumaale. Linnapea Ants Vahtrase sõnul oldi asja lihtsalt arutatud ja mingit otsust ei tehtud.
Ajakirjaniku eufooria aga keetis supi kokku nii, et Säästumarketi tulek on suisa otsustatud asi, millele Kohari risti-põiki vastu on. Ja läkski lahti: internetikommentaaridest BNSini välja! Hiiumaas ilmus ka kogu tarbijate ühistu tegevuse majanduslik analüüs, mille näitajad justkui tõestavad, et Kohari kardab paaniliselt Säästumarketi tulekut Hiiumaale.
Kohari aga küsib: kuidas saab tarbijate ühistul kehvasti minna, kui kõik maksud on makstud? Kohari ütleb veel, et see Säästumarket võib tulla, jumal temaga, kuid mitte Keskväljakule.
Miks aga Kohari lehe hävitamises süüdi mõisteti? Põhjus viib Hiiumaa omanikeringi, kus ettevõtjaid, kellele tarbijate ühistu on mõne kaubaartikli osas suuremal või vähemal määral hoopis konkurent. Ehk tulnuks ajakirjanikul ka telgi taha pilk heita. Päris sõltumatut ajakirjandust pole olemas, kellestki-millestki sõltub ajaleht alati. Seda enam, et tarbijate ühistu on aastaid Hiiumaad oma kauplustesse vedanud, tulnuks ajakirjanikul komplitseeritud teemat erilise tähelepanuga käsitada.

Neljas häda
kummitas juba ammu, sest Krediidiinfo andmeil ulatus firma võlg 55 000 kroonini, mis nii väikese käibe puhul on suur summa. Üsna hiljuti visati Hiiumaa Eesti Ajalehtede Liidust välja, põhjuseks liikmemaksu võlgnevus.
Ühest küljest oli Hiiumaa lõpp ettearvatav, sest konkurentsis jäädi Hiiu Lehele alla ja aastaid punnitati lehe väljaandmist vastupidiselt mis tahes majandusseadustest tulenevale loogikale.
Teisest küljest pole ajalehe tegemine arvuti või supipoti ostu-müügi tehing, mis algab raha küsimise ja selle saamisega. Ajalehe tegemine on protsess, mis algab tõeliselt alles siis, kui leht lugeja lauale jõuab. Seda aga Hiiumaa omanikud ei osanud või ei suutnud omale selgeks teha. Juhus mängis Kohari näol trumbi kätte ja see töötas!
Nüüdseks on Hiiumaa ajalugu, mille alguseks märgitakse 1949. aasta 21. jaanuar. Hiiumaa ostis ära Hiiu Lehe omanikfirma OÜ Saaremaa Raadio.
Kas ühe lehe jäämine saarele toob endaga kaasa veel ühe häda, näitab aeg.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)