Nädal Euroopa Parlamendis

SIIRI OVIIR,      06. juuni 2007


21.–24. maini pidas Euroopa Parlament Strasbourg'is korralist täiskoguistungit.
Parlament jätkas ka sellel istungil arutelu Euroopa tuleviku üle. On saanud tavaks, et peaettekande teeb mõni liikmesriigi peaminister. Sedakorda jagus teema käsitlust kahele päevale ja oma vaatenurka tutvustasid nii Itaalia peaminister Romano Prodi kui ka Hollandi peaminister Jan Peter Balkenende.

Itaalia peaminister toetas põhiseaduse lepingut ning hoiatas madalatasemelise kompromissi eest, sest suurte väljakutsetega tegelemiseks on vaja tugevat Euroopat. Prodi leidis ka, et "liidu eetika kohaselt ei tohi keegi liialt või liiga kaua pidurdada teiste liikmete püüdlusi". Seetõttu tuleb tema arvates vajadusel edasi minna mitmekiiruselise Euroopaga.
Hollandi peaminister (teatavasti selles riigis ei toetatud referendumil põhiseaduse lepingut) märkis, et Holland toetab lepingute piiratud muutmist, nagu seda tehti Amsterdami või Nice'i lepingutega. Uues lepingus tuleks paika panna laienemiskriteeriumid ning samuti tugevdada lähimuspõhimõtet.
Lisaks tegi ta ettepaneku suurendada kvalifitseeritud häälteenamuse kasutamist, ent selgete piiridega.

Uued rändlustasud mobiilivõrkudes juba sel suvel

Parlament kiitis heaks raporti, mis kehtestab maksimaalsed rändlustasud üldkasutatavates mobiilivõrkudes. Määruse kohaselt on esimesel aastal maksimaalne jaehind väljuvatele kõnedele 49 eurosenti (7,7 krooni) ja sisenevatele kõnedele 24 eurosenti ( 3,8 krooni) minutis. Kahe järgneva aasta jooksul vähendatakse kõne hinda veelgi. Tagamaks tarbijate teadlikkust rändlusteenuste maksumusest erinevate pakettide puhul, nähti ette mitu läbipaistvusklauslit. Nii peavad operaatorid saatma kõikidele klientidele personaalset teavet selle kohta, kui palju maksavad nende sisenevad ja väljuvad kõned.
Määruse vastuvõtmise eesmärgiks oli eemaldada turutõkked ja tagada tarbijakaitse. Paika ei pandud hindu, vaid hinnalagi – võimalusega valida tarbijapakette. Tulemusena kahanevad rändlushinnad 70%.
Määrus peaks jõustuma Ametlikus Teatajas avaldamisele järgneval päeval, s.o. juuni lõpul.

Alkoholi aktsiisimäärad

Nii nagu Eestis on õhk kuum aktsiisimaksude tõstmise kava ümber, oli sama palav ka Euroopa Parlamendis, kui arutasime kord juba edasi lükatud aktsiisimaksude alammäärade küsimust.
1992. aastal seadsid EL liikmesriigid alammäära alkoholi (v.a. vein) aktsiisimaksule, eesmärgiga vähendada konkurentsimoonutusi. Euroopa Komisjoni ettepanekus sooviti nüüd aktsiisimäärasid tõsta, et võtta arvesse inflatsiooni. Parlament leidis aga, et aktsiisi alammäärad ei ole viinud 15 aasta jooksul ühtlustumiseni ning tuleks seetõttu tühistada. Toodi esile, et konkurentsimoonutused ei väheneks eriti , sest nt Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa ning Eesti ja Soome vahelist piiriülese kaubanduse taset alammäärade tõstmine ei mõjutaks, kuna seal juba praegu kehtivad kõrgemad aktsiisimaksud kui uues alammäära-ettepanekus ette nähakse. Piiriülese kaubanduse kasv ei tulene alammääradest, vaid põhjapoolsete liikmesriikide liiga kõrgetest maksumääradest.
Euroopa Komisjoni esindaja püüdis oma seisukohta kaitstes veenda Parlamenti, et aktsiisimaksu alammäärade tõstmine mõjutab lõpphindu vaid minimaalselt. Saadikud jäid aga seisukohale, et igasugune alammäärade tõus kajastub lõpphindades mitmekordistava mõjuga (KM ja kasumimäärad), ning selles on seega inflatsiooni tekitav mõju, eriti uutes liikmesriikides. (!)
Otsustati, et selline meede ei tule kuidagi kasuks ei tarbijaile ega tootjatele, ning määruse vastuvõtmine ei saanud parlamendiliikmeilt toetust.

Tervishoiuteenuste reguleerimine siseturul

Parlament võttis vastu raporti, mis käsitleb tervishoiuteenuste teenustedirektiivist väljajätmise mõju ja tagajärgi. Saadikud kutsuvad Euroopa Komisjoni üles esitama ettepanekut võtta kasutusele vahend Euroopa Kohtu pretsedendiõiguse kodifitseerimiseks ning soovivad ka patsientide õiguste Euroopa harta vastuvõtmist. Raporti poolt hääletas 514, vastu 132 ja erapooletuks jäi 8 saadikut.
Patsiendid ja tervishoiutöötajad liiguvad Euroopa Liidu piires üha sagedamini, ning seetõttu on vaja tervishoiuteenuseid EL-is reguleerida ka ühenduse tasandil. Vastuvõetud raportis käsitletaksegi patsientide ja tervishoiutöötajate liikuvust, patsientide teavitamist, kulude hüvitamist, õiguslikku vastutust ning liikmesriikide vahelist koostööd tervishoiuteenuste vallas.
Kaasraportöörina oli mul hea meel, et vastu ei võetud muudatusettepanekut, kus Euroopa Komisjoni kutsuti üles esitama Euroopa Parlamendile ettepanekut lisada tervishoiuteenused teenustedirektiivi. Samuti ei kiidetud heaks ettepanekut, et Euroopa Komisjon peaks esitama tervishoiuteenuste direktiivi eelnõu.

2005. aasta aruanne ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta

Parlamendiliikmed leiavad ühise välis- ja julgeolekupoliitika 2005. aasta aruannet käsitlevas raportis, et Euroopa Liidu välispoliitikas tuleks rohkem arvestada kodanike soovidega. Raportis leitakse ka, et EL-i välispoliitika tõhustamiseks tuleb rakendada põhiseadusliku lepingu teatud punkte. Saadikud soovivad samuti, et suurendataks Euroopa Parlamendi rolli ühise välis- ja julgeolekupoliitika kujundamisel.
Raportis tervitatakse Ameerika Ühendriikide uut algatust viia läbi oma raketitõrjekilbi alaseid konsultatsioone ja jagada selle kohta pidevalt teavet. Samas väljendavad saadikud muret president Putini avalduste pärast, milles reageeritakse Ühendriikide kavale paigutada raketitõrjekilp Poolasse ja Tshehhi Vabariiki, ning nad kutsuvad kõiki osapooli üles astuma dialoogi. Ühendriike kutsutakse üles kahekordistama pingutusi, et parandada kavandatava raketitõrjesüsteemi kohast konsulteerimist ja selgitustööd. Samuti rõhutatakse raportis NATO–Venemaa nõukogus raketitõrjesüsteemi osas konsulteerimise tähtsust.

Vägivallavastase võitluse programm "Daphne III"

Daphne on Ühenduse programm laste, noorte ja naiste vastu suunatud vägivalla ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks ning ohvrite ja riskirühmade kaitsmiseks. Programmi raames peetakse vägivallaohvriteks ka neid lapsi, noori ja naisi, kes on pealt näinud lähisugulase ründamist.
Daphne III on Daphne-programmi kolmas faas ning põhineb samadel poliitikatel ja eesmärkidel nagu Daphne I (2000-2003; 20 miljonit eurot) ning Daphne II (2004-2007; 50 miljonit eurot).
Daphne III programm kestab 2007-2013 ning tema mahuks on 116,85 miljonit eurot. Programmis v?ivad osaleda kohalikud omavalitsused, valitsusv?lised organisatsioonid, teaduskeskused jt organisatsioonid, mille tegevus on seotud programmi haldusalaga.

Euroopa Komisjoni avaldus Eesti kohta: Meie võtmestrateegia on solidaarsus

Komisjoni esindajana avaldas välisasjade volinik Benita Ferrero-Waldner toetust Eestile ning märkis, et Eesti saatkonna piiramine ning küberrünnakud on täiesti lubamatud.
Ferrero-Waldner avaldas lootust, et probleem on lahenemas, ning lisas, et Venemaa on ja jääb Euroopa Liidu jaoks oluliseks partneriks. Ta märkis lõpetuseks, et suhetes Venemaaga on esindatud terve värvide spekter, kus leidub nii külmi kui ka sooje toone.
Jätkus eelmisel, 9. mai istungil alanud arutelu. Viis suurimat parlamendifraktsiooni esitasid omapoolsed resolutsioonid, mis koostöös liideti ühisettepanekuks. Resolutsioonis rõhutatakse, et Venemaalt koordineeritud rahutused, saatkonna piiramine ja saadiku ründamine, küberrünnakud, varjatud majandussanktsioonid ja ka Riigiduuma delegatsiooni nõudmine Eesti valitsuse tagasiastumiseks ei ole aktsepteeritavad. Samuti toonitatakse Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõnes esitatud üleskutset kõigi Eestis elavate rahvusgruppide veelgi tihedamaks koostööks.
Täiskogu viimasel tööpäeval võeti resolutsioon olukorra kohta Eestis vastu suure häälteenamusega.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)