Haridus- ja teaduspoliitika Keskerakonna programmi projektis

MAILIS REPS,      20. juuli 2005


Eesti hariduses on viimase 15 aasta jooksul olnud nii edasiminekuid kui otsinguid ja uuendusi, mis pole soovitud tulemusteni viinud. Ka euroliidu liikmena on Eesti hariduse korraldamine meie otsustada, sest haridus ja kultuur on just need valdkonnad, kus peetakse vajalikuks säilitada eripära ja traditsioone.
Eesti jätkusuutlikkuse aluseks on kõrgetasemeline üldharidus, erinevaid õpivõimalusi pakkuv ja senisest kättesaadavam kutseharidus ning kvaliteetsed kõrgkooliõpingud. Eesti peab suutma osaleda rahvusvahelises koostöös, ja mis kõige olulisem, meie otsustused peaksid senisest enam põhinema probleeme mitmekülgselt iseloomustavatel andmestikel ja uuringutel.
Programm näeb ette mitmeid konkreetseid tegevussuundi, mis peaksid võimaldama tõsta kogu Eesti elanikkonna haridustaset ja võimaldama kõigil osaleda elukestvas õppes.
Alustame lastest, nende tervise ja õpisuutlikkuse tagamisest. 2004. aastal langes põhikoolist välja ligikaudu 950 õpilast, neist umbes 700 poisid. Selle vältimiseks tahame tagada tervisekontrolli ja õpiabi juba koolieelsest east alates. Kooliküps laps on terve ja kooliks ette valmistatud. Seda aitab tagada kohustusliku koolieelse aasta sisseviimine, mille lapsed läbivad kas lasteaias või koolide juures töötavates ettevalmistusklassides.
Eriti oluliseks peame laste ja lastevanemate nõustamise võimaluste laiendamist. See tähendab, et meil on tulevikus vaja senisest arvukamalt logopeede, psühholooge ja teisi spetsialiste, kes koos kohaliku omavalituse sotsiaaltöötajatega saavad kujundada hästi toimiva süsteemi, mis suudab probleeme märgata ja abivajajat õigel ajal toetada. Oleme kavandanud ka abiõpetajate ja tugirühmade rakendamist põhikooli astmel.
Peame vajalikuks muutuva haridusnõudluse pidevat jälgimist ja Eesti hariduse arengu süsteemset käsitlemist. Selleks käivitame haridus- ja kooliuuringute riikliku programmi. Pärast 1991. aastat, kui reorganiseeriti tollane Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituut, pole süsteemseid haridusuuringuid Eestis olnud.

Arvukate juhuküsitluste asemel on vaja eelkõige uuringuid Eesti haridussüsteemi juhtimiseks kohalikke olusid arvestades ja kindlasti taastada õpiprotsessi, õppevara jt uuringud ning korraldada enne uuenduste rakendamist nende koolikatsetused korralikult läbimõeldud tegevuskavade alusel. Erilist tähelepanu väärib eesti keele kui emakeele õpetamise edendamine ning laste ja noorte lugemishuvi arendamine.
Õppekavade korrastamisega tegeleme juba praegu, kuid hariduse sisu ja õppemetoodika edasiseks arenguks on vaja pidevat tööd. Hetkel tunneme suurt puudust võrdleva pedagoogika vähesest tundmisest, sest õppida teiste kogemusest saame alles siis, kui oleme neid põhjalikult analüüsinud ja kaalunud rakendusvõimalusi meie oludes ja ajas.
Kindlasti on vaja käivitada kutsenõustamise süsteem, laiendada juurdepääsu internetile ja e-koolitusele ning aidata igal õppuril, sh ka täiskasvanutel, leida sobiv ja võimetekohane õpivõimalus.

Arvestades Eesti tööjõuturu vajadusi ja elukestva õppe võimalusi, väärtustame võrdselt ametiõpet ja gümnaasiumiharidust. Juba praegu on paljudes koolides oma õppesuunad, mis vajavad täpsemat määratlust ning diferentseerimist. Iga inimese võimalused oma haridustee kujundamiseks peavad olema senisest paindlikumad ning kindlasti tahavad noored rohkem omandada erialasid, mis tagavad neile head kutseoskused ja töökoha.
Diferentseeritud keskkool ja gümnaasium annavad selleks palju võimalusi ning üldkeskhariduse ühendamine kutseõppega jätab kõigile võimaluse jätkata haridusteed sobival ajal ja viisil.
Programm näeb ette kutsekoolide võrgu arenduse vastavalt regionaalsele eripärale ja tööjõuvajaduse prognoosile. Eestis on vaja pakkuda väga erinevaid ja mitmekesiseid eriala omandamise võimalusi, alates kutseharidusest ilma üldhariduse õppekava läbimiseta kuni kutsekeskhariduse ja rakendusliku kõrghariduseni olenevalt erialast.
Tahame võimaldada kutseõpet statsionaarses ehk päevaõppes, õhtuõppes ja kaugõppes ning rahastada riiklikest vahenditest kutsekvalifikatsioonieksamite ettevalmistusprogramme. Tahame kujundada kutseõppeasutustest keskused, mis pakuvad täiskasvanuile ümberõppevõimalusi vastavalt tööturu vajadustele.

Ka kõrgkoolide võrk vajab korrastamist vastavalt ülikoolide teadusuuringutele ja õppetöö kvaliteedile. Toetame ülikoolide rahvusvahelist koostööd, üliõpilaste ja õppejõudude vahetust ning ühtlustame õppeasutuste töö kvaliteedi hindamise kriteeriume.
Tahame senisest enam kaasata üliõpilasi teadustöösse ning tagada õppejõudude ja teadurite järelkasvu. Praegu on paljudes valdkondades üks põlvkond teadureid ja õppejõude lihtsalt puudu.
Programmis peetakse vajalikuks pöörata erilist tähelepanu rahvusteaduste edendamisele ja toetamisele riiklikest vahenditest, sest need on esmavajalikud meie rahvuskultuuri säilimiseks; neid ei saa kusagilt „sisse osta" ning oma keele ja kultuuri jätkusuutlikkuse eest peame ikka ise vastutust kandma.

Üks programmi olulisemaid osi on pühendatud õpetajale. Õpetaja on viimastel aastatel olnud eriti kriitilises olukorras. Tahame seniste segaduste asemel väärtustada õpetaja tööd kõrgemalt, ja mitte ainult palganumbrite poolest. Palgatõusu saab paremini tagada palgaalammäärade kehtestamisega kõigis üldharidus- ja kutsekoolides ning eelkõige koolieelsetes lasteasutustes, kus palgatingimused on hetkel kõige ebastabiilsemad.
Loome noore õpetaja tugiprogrammi ning taastame professionaalse ainealase nõustamise. Seda saab võimaldada riiklik täiendkoolituse süsteem, mille vajadus on olnud ilmne juba pikemat aega, sest täiendkoolituse sisulise kvaliteedi kontroll puudub. Peame vajalikuks ühtlustada ka õpetajate põhikoolituse ning koolipraktika korraldamise õppekavad.
Programmis on eraldi osa pühendatud noorte huvitegevuse toetamisele. On ju selge, et laste ja noorte osalus huvitegevuses aitab neil arendada oma andeid ja oskusi ning vältida sattumist „halvale teele". Selleks toetame eelkõige spordi, kunsti, muusika, tehnika, IT jm huviringide tööd, samuti avatud noortekeskuste tööd.
Peame vajalikuks rakendada eraldi programme koori- ja koolimuusika, kooliteatrite, orkestrite ja tantsurühmade tegevuseks; erilist tähelepanu tahame pöörata sellistele riiklikult rahastatud programmidele, mis võimaldavad poistel tegelda tehnika ja tehniliste spordialadega.

Vene õppekeelega koolide käsitlus Keskerakonna programmis põhineb eelkõige nende tunnustamisel kultuuriressursina mitmekultuurilises ühiskonnas. See tähendab eelkõige konstruktiivset lähenemist ja püüdlust kujundada ühtne ja koostoimiv haridussüsteem, milles vene õppekeelega koolil on oma roll ja milles kõik õppeasutused, olenemata õppekeelest, töötavad ühtsete õppekavade alusel.
Tahame tagada kvaliteetse venekeelse üld- ja kutsehariduse säilimise ning selleks peame vajalikuks laiendada Eestis koostatud venekeelset õppevara, samuti vene õppekeelega pedagoogidele vajaliku erialase ja keelealase täiendkoolituse korraldamist.
Peame vajalikuks ka ulatuslikuma omakultuuri ja keeleõppe arendamist riiklikult toetatud pühapäevakoolide kaudu.

Eesti riigi osa teaduspoliitika kujundamisel on seni olnud tagasihoidlik. Nii puuduvad selged rahastamise printsiibid ja teadustöö hindamise alused. Toetame tugevate teadusülikoolide ja teaduse tippkeskuste eelisarendamist ning valmistame ette seaduse, mis tagab rahvusteaduste jätkusuutliku arengu.
Püüame tagada Eesti teadlaste konkurentsisuutlikkuse Euroopa teadusruumis ning täiustada teaduse juhtimise tugistruktuure. Tahame laiendada sotsiaal- ja rakendusuuringuid, mis tagaksid parimate lahenduste kasutamist riigielu erinevate valdkondade ja struktuuride juhtimisel. Hariduse, sotsiaalsfääri, ökoloogia, õigus- ja korrakaitse areng peab senisest olulisemalt enam tuginema teadusuuringute tulemustele.
Haridussüsteemi arenguks on hädavajalik hakata tegelema haridusökonoomika ja haridusjuriidika kui teadusvaldkondadega, mis saavad meile anda lähtealused hariduse ratsionaalseks rahastamiseks ja kodaniku ning riigi suhete paremaks määratluseks hariduse küsimustes.

Nagu eeltoodust näha, on teha väga palju. Heameelt teeb aga see, et tänu paljude inimeste ettepanekutele ja seisukohtadele on välja kujunenud programmi versioon, mille kaudu on võimalik taastada hariduse süsteemne käsitlus ning koolielu stabiilsus. Oleme elanud üle 10 aasta nn projektipõhist elu, mis on kindlasti toonud Eestisse uut teavet, kuid samas ka juhu-uuendusi.
Keskerakonna programmis käsitletakse haridust kui süsteemi, mis peab tulevikus jätkusuutlikult toimima ning mille üksikuid osi saame vajadusel parandada ja eelisarendada sihtsuunitlusega projektide abil.
Sellist lähenemist on kasutatud paljudes maades ja see on andnud soovitud tulemusi. Keskerakonna programmi selles versioonis on arvestatud nii kodumaise koolikultuuri traditsioone kui arenguid väljaspool Eestit, kuid dokumenti saab alati paremaks teha. Programm on tervikuna avaldatud ajalehes Seitse Päeva. Kes veel pole jõudnud oma arvamusi saata, palume seda teha hiljemalt 20. juuliks aadressil mailis.reps_ät_hm.ee.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)