Kuidas Lätis presidenti austati

Ja kuigi presidendiametisse astus Karlis Ulmanis alles 1936. aastal, jäi kuni 1940. aastal alanud Vene okupatsioonini väga tähtsaks riiklikuks tähtpäevaks 15. mai kui uue ajajärgu algus.

Esitame lühiülevaate selle tähistamisest Lätis tollal kaks korda päevas ilmunud venekeelse ajalehe “Segodnja” (“Täna”) 1936. a. 16. mai numbri vahendusel. Lehe õhtune väljaanne oli “Segodnja Vetšerom” (“Täna Õhtul”).

Kuidas peeti 15. mai teist aastapäeva? Vaadelgem põhiliselt pealkirju, kuid tähele pannes ka väljaöeldud “tõeteri”.

Pealkirja all “Rahva ühinemise tähtsus” anti edasi Ajakirjandusühingu esimehe raadiokõne, milles tähtsaim sõnum oli: “Autoritaarse korra 24 kuuga on tehtud rohkem kui parlamentaarse režiimi paljude aastate jooksul. … Ajaloost on näha, et need rahvad, kes oskasid ühineda, tõusid peadpööritavasse kõrgusesse, aga need, kellel ühinemist ei toimunud, hukkusid.”

Presidendi selle päeva hommik algas Riia lossis ministritekabineti piduliku istungiga, kus dr Karlis Ulmanis märkis: „Täna me astume oma töö kolmandasse aastasse ja meie töö on läinud edasi nii majanduse kui ka kultuuri alal.”

Pealkirja all “15. maipäev on suur ajalooline sümbol” anti teada presidendi pidukõnest ja sellele järgnenud kontserdist Rahvusooperis.

Kirjatükist “Ühinemine ja üksmeel on tähtis jõuallikas” leiame ülevaate presidendi viibimisest ja kõnest paraadil, kus ta tuletas sõduritele ja ohvitseridele meelde “tugeva ja jagamatu distsipliini nõuet”.

Sõjaväeparaadilt naasnud presidenti ootasid juba Riia lossis suuremate asutuste ja organisatsioonide juhid, et isiklikult anda riigipeale üle oma tervitused.

Sel päeval asetas president pärja Vennaskalmistu altarile. Kirikutes toimusid tänujumalateenistused.

Pealinna tähtsamad tänavad ja nendeäärsed vaateaknad olid piduehtes.

Õhtul Riias toimunud sündmusi kajastavad hästi järgmised pealkirjad: “Etendus Daugaval – eilse püha silmipimestav apoteoos”; “Etendus tekitas ülisuure mulje – Arvutud rahvahulgad jõekaldal – Rahvas tervitab Juhti – Tulevärk ja iluvalgustus”.

Kui lõpetuseks veel ära seletada eespooltoodud sõna APOTEOOS tähendus (maakeeli „jumalastamine“ või „avalik ülistamine“), siis võime tõdeda, kuivõrd vähe oleme siin seni oma juhtide “tähtkuupäevadele” osanud pühenduda.

JAAN NIIN, pensionär

Jaga |