Tiit Vähi: Hoidke rahu, ärge paanitsege!

Eesti areng on olnud tema sõnul üldiselt stabiilne ja rahulik, kuid ometi käib siin sõjahüsteeria pidevalt ja kõige kõrgemal tasemel. „Kas poliitikud on inimloomult muutunud araks või hirmutatakse rahvast valimispropaganda ja häältesaamise eesmärgil?“ küsis Vähi. Ilmselt on selle taga ka hirm ja argus, kuid ekspeaministri sõnul siiski valmistatakse üldsust sihikindlalt ette suuremateks relvaostudeks meie liitlastelt ning sissetulevate välisbaaside ülalpidamiskulude tasumiseks maksumaksja poolt.

Varem rahvast sihilikult ei hirmutatud

Vähi imestas, et 1990. ja 1991. aastal, kui olid tõesti ohtlikud ajad, polnud õhustik kaugeltki nii sõjakas. „Käis madin Jugoslaavias, oli Gruusia, oli Vilnius, oli Transnistria, ja ka Ida-Virus oli oht saada oma Transnistria, mille lahendamiseks ja rahva rahustamiseks määrati mind valitsusepoolseks idaalade eriesindajaks,“ meenutas Vähi.

„Ma ei mäleta, et keegi valitsuse liikmetest oleks kartnud, oleks hirmutanud rahvast. Ma ei mäleta, et lapsed oleksid tulnud koolist ja küsinud, et kas meid kõiki homme tapetakse. Täna on nii. Oli augustiputš, ka siis säilitati külm pea ja kindel meel ning saadi hakkama ilma verevalamiseta. Ilma verevalamiseta sai iseseisvaks ka Eesti riik,“ rõhutas Vähi.

„Edasi tuli 1992. aasta, mil alates 30. jaanuarist tuli mul kanda peaministri vastutusrikast ametit. Eesmärgiks olid majandusreformid ja iseseisva riigi majandusega toimetulek. Veelgi tähtsam oli riigis stabiilsuse hoidmine, provokatsioonide ja verevalamiste ärahoidmine, põhiseaduse vastuvõtmine, riigi tervena üleandmine põhiseaduslikule valitsusele,“ rääkis Vähi.

„Pidime hoidma stabiilsust, tahtsime hoida stabiilsust, suutsime vältida isetegevust jõustruktuurides. Me suutsime anda riigi tervena üle esimesele põhiseaduslikule valitsusele. See oli üleminekuvalitsuse kõige tähtsam ülesanne. Rahareform, majandusreformid ja sotsiaalsed garantiid väikese sissetulekuga peredele olid peale selle,“ ütles ekspeaminister.

Vähi sõnul poleks siis, kui tema valitsus ei oleks suutnud rahu tagada ja mõni provokatsioon oleks lahvatanud verevalamiseks, president Meri 1994. aastal saanud valges ülikonnas ja punast marjajooki rüübates president Jeltsiniga alla kirjutada Vene vägede Eestist välja viimise ja endistele sõjaväelastele sotsiaalsete garantiide andmise lepingule. „See jäi ratifitseerimiseks meie 1995. aasta valitsuskoalitsioonile, kuna Mart Laari valitsus ei soovinud ratifitseerida sõjaväelastele sotsiaalsete garantiide andmise lepingut,“ meenutas Vähi.

Oht saada puhvertsooniks

Vähi kinnitusel pole täna Eestis sõjapaanikaks põhjust. „1991–1992 saime ise hakkama oma riigi, majanduse ja rahvusprobleemidega Ida-Eestis. Ja seda olukorras, kus meil polnud kedagi appi kutsuda. Vene sõjaväge oli siin kümnete tuhandete kaupa sees, aga me ei andnud neile põhjust sekkumiseks, kuna suutsime oma intrigantide ja muidu tolade provokatsioonid päevakorrast maha võtta,“ tunnistas Vähi.

Ekspeaministri sõnul peab oma rahva ja tema probleemidega iga riik ja iga ettenägemisvõimeline poliitik ise hakkama saama. „Vaenujõud tungivad sisse ikka siis, kui on selge, et sees pole ise hakkama saadud. Ukraina konflikt lahendatakse, see ei arene Eestisse, kui me ise sõda ei provotseeri ja loitsi,“ hoiatas Vähi.

Poliitiku ja ettevõtja sõnul tuleb arvestada, et külm sõda ei lõpe niipea, sest Ukraina ei olnud põhjus, vaid ajend. Uue külma sõja piir kulgeb seekord Eestist ida pool.

„Meil ja meie naaberriikidel alates Soomest kuni Ukrainani on oht saada majanduslikuks ja militaarseks puhvertsooniks, mis on halb perspektiiv, halvem kui koostöö mõlemas suunas. Loomulikult peame arvestama majandusprobleemidega ja loomulikult peab Eesti tõstma oma kaitsevõimet, tegema koostööd liitlastega, kuid ka hoidma mõistlikke suhteid Venemaaga, mitte provotseerima,“ ütles Vähi.

Kui Eestisse tehakse NATO alalised baasid, siis saavad need olema Vähi kinnitusel ka Vene rakettidele esimesteks sihtmärkideks Eestis. Ja kui juba raketid lendavad, siis võivad need tabada ka linnu ja kõike muud, nagu Ukrainas.

Võtkem eeskuju Soomest

„Miks ma räägin merenduskonverentsil nii pikalt sõjast ja rahust? Aga sellepärast, et sõjahüsteeria jätkudes ei liigu meie sadamatesse edaspidi ei reisi- ega kaubalaevad, mis riigile, rahvale ja äridele raha sisse toovad. Tuntud valimislubaduse poole – jõuda viie rikkama riigi hulka – pole me viimastel aastatel liikunud ühtegi sammu, pigem vastupidi. Poliitikud peaksid eelkõige lähtuma Eesti Vabariigi põhiseadusest, mille preambul räägib Eesti peamise rahvusliku huvina vajadusest kindlustada ja arendada Eesti riiki, mitte kaitsta vaid relvatöösturite ja rahamagnaatide huve,“ ütles Vähi.

Tema meelest peaks Eesti eeskuju võtma Soomest, kelle tasakaalukus on muljetavaldav. „Õppigem nendelt, ärgem käigem neid solvamas ja õpetamas. Vaadakem ka Läti valitsuse toimetamist. Nad on meist majanduse arengus ette läinud, nemad ei rutta Vene Raudteele sanktsioone kehtestama ja oma transiiti blokeerima, nemad mõtlevad oma peaga. Ja ei rutta kellegi käsu peale saagima oksa, kus ise peal istuvad,“ kutsus Vähi üles.

Ukraina kogu aeg kiratsenud

Vähi sõnul on maailm pärast Teist maailmasõda oluliselt muutunud.

„1990. aastate lõpus lagunesid meile hästi teada olevatel põhjustel NSV Liit ja Varssavi pakt, sellest haakisid end lahti idabloki satelliidid, ja endistest Varssavi pakti liikmetest said NATO liikmed. Tekkinud oli uus jõudude tasakaal ja edasi järgnes pea paarkümmend aastat sõbralikum kooseksisteerimine, mille kindlustamiseks ja arendamiseks sõlmiti mitmeid lepinguid, nagu 1997. aastal NATO ja Venemaa suhete aluste leping, Venemaa WTO-sse astumise leping, Venemaa osalemine G8 ja G20 töös ning palju muud. Tundus, et maailm ongi paremaks muutunud. Vähemalt näilikult,“ tunnistas Vähi.

Siiski jätkus tema sõnul vastasseis, ning soov säilitada või laiendada mõjusfääri polnud kuhugi kadunud. „Prognoosisin eelmise aasta detsembris Äripäeva arvamusloos uue külma sõja lahvatamist 2014. aastal. Loomulikult pidasin silmas Ukrainat, mis peale iseseisvumist 1991. aastal ei püüdnudki 20 aasta jooksul iseseisva riigina hakkama saada,“ tunnistas Vähi.

Piirikontrolli puudumine, korruptsioon, meeletu varastamine kõige kõrgemal tasemel ja rahva kiratsemine olid tema sõnul lõhestanud riigi ja teinud selle sisepoliitiliselt väga ebastabiilseks.

„Läkski vennatapusõjaks, nii piiridesiseselt kui ka piirideüleselt. See kestab praeguseni,“ ütles Vähi.

Pärast Minski rahuplaani sõlmimist on tema sõnul siiski midagi liikunud paremuse poole. „Loodan, et elurajoonide tulistamine raskerelvadest ja tsiviilelanike tapmine lõpeb, arvatavasti säilitatakse Ukraina terviklikkus, ning keegi võtab vastutuse majanduslikult ise mitte hakkama saava riigi kinnimaksmiseks ja sõjakahjustuste likvideerimiseks,“ ütles Vähi.

Tema sõnul peab Kiiev kindlasti vastu astuma lokkavale korruptsioonile ja lõpuks alustama radikaalseid reforme, sest muidu algab varsti uus Maidan.

Konkurentsivõime langeb

Oma ettekande resümeeris Vähi järgmiselt: valitsuse ülesanne on hoida rahu, aga mitte paanitseda. Keegi ei kavatse Eestit rünnata.

„Venemaa oli, on ja jääb meie naabriks. Venemaad ei saa ära keelata, nagu taheti Ameerikat ära keelata Saltõkov-Štšedrini raamatus „Ühe linna ajalugu“,“ ütles Vähi.

Transiit oli, on ja jääb Eesti traditsiooniliseks ja tähtsaks majandusharuks. Vähi tõstis esile fakti, et transiidi, sadamate ja logistika teemal tellis Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon sõltumatult rahvusvaheliselt audiitorfirmalt PriceWaterhouseCoopers eelmisel aastal analüüsid, millest selgus, et logistikasektori kaudne panus Eesti SKP-sse on ca 16% ja otsene panus ca 6,4%. Logistikasektor garanteerib ca 49 000 töökohta ja lisab eelarvesse ca 787 miljonit eurot.

Rahvusvaheline kaubavedu läbi Eesti sadamate on langustrendis, ja see tendents jätkub. Tallinna sadam, mis oli veel 2010. a. Balti riikides suurima kaubamahuga, on langenud neljandaks. Ees on Klaipeda, Riia ja Ventspils, siis tulevad Tallinn ja Sillamäe. Kuigi geograafiline asukoht võimaldaks Eestil Vähi hinnangul transiidiäri edukalt ajada.

 „Kui valmistume sõjaks, siis pole mõtet investeerida ettevõtlusse, pole mõtet ehitada maju ega sünnitada lapsi,“ lõpetas Tiit Vähi oma manifesteeriva ettekande.

Refereeris INDREK VEISERIK

[esiküljefoto allkiri]

SISEMISELT TUGEV: Ekspeaministri sõnul peab oma rahva ja tema probleemidega iga riik ja iga ettenägemisvõimeline poliitik ise hakkama saama. „Vaenujõud tungivad sisse ikka siis, kui on selge, et sees pole ise hakkama saadud,“ tunnistab Vähi.

 Piltidel: Keskerakond on korduvalt korraldanud majanduskonverentse, kus lehvivad uued ideed ja head mõtted. Kahjuks ellu need pole seni jõudnud – valitsev Reformierakond hoiab oma kõrgeid ametikohti ja on muutunud riigi arengu piduriks. Ülal KE majanduskonverents jaanuaris 2014 Poska majas, esineb Jüri Mõis. All KE majanduskonverents Saaremaal 2008. Vasakult Vladimir Volohhonski (tänaseks meie seast lahkunud), Mihkel Oviir, Toomas Luman, Edgar Savisaar ja Heido Vitsur. Seisab Janek Mäggi. Oliver Kruuda koht on tühi – ta on parajasti esitamas oma ettekannet. Foto Ivari Vee

[esiletõsted]

„Poliitikud peaksid eelkõige lähtuma Eesti Vabariigi põhiseadusest, mille preambul räägib Eesti peamise rahvusliku huvina vajadusest kindlustada ja arendada Eesti riiki, mitte kaitsta vaid relvatöösturite ja rahamagnaatide huve,“ ütles Vähi.

 Tiit Vähi: „Venemaa oli, on ja jääb meie naabriks. Venemaad ei saa ära keelata, nagu taheti Ameerikat ära keelata Saltõkov-Štšedrini raamatus „Ühe linna ajalugu“.“

Jaga |