Aasta lõpu ja uusaastamõtteid

14. jaanuar 2004


Maakonnalehed kirjutavad

Selle aasta teod on tehtud
Tiia Truu

Selle aasta teod on tänaseks tehtud, nii halvad kui head. Teo suurust ei saa mõõta alati rahas, vaid talle annab tähenduse ja mõõtmed see, kuidas tegu sündis. Naine, kes süütalastepäeval annetas kirikukassasse kaasinimeste pilkude eest salaja kümme krooni, ei peaks selle summa väiksuse pärast häbenema. See oli südamest tulev heategu ning ta ei võlgne kellelegi selgitust, miks nii vähe.
Ometi ootaks väga seda uuelt aastalt, sest pisikesed heateod võivad kasvada suureks. Alati ei piisa sellest, et võtame end kokku ja oleme heldemad ning abivalmid vana ja väeti vastu, niisugused peaksime olema iga oma pereliikme, töö- või õpingukaaslase, iga kaasinimese suhtes.
Kirjanik Tammsaare on kusagil kirjutanud, et ühel on tegemis-, teisel saamisrõõm. Õnnetud olevatki need, kes midagi ei tee ega midagi ei saa, õnnelikud aga need, kes midagi teevad ja võivad maitsta oma tegude vilja. Tehtud heategu ei maksa ju midagi, aga oh mis maitsvad viljad tal on!
Nädaline, 01.01.2004

Las jääda nii, kuis algas
Ei olnud meil seekord suuremaid liiklusõnnetusi, tulekahjusid, veriseid kaklusi ega ilutulestiku ajal hordide kaupa ringi tuigerdavaid inimesi.
Vana-aastaõhtul helises korteris telefon ning peremees võttis toru: "Jaa, ma kuulen. Tänan, teile paremat. Tänan, vastan teie soovile samaga. Tänan, minge ise ka sinna!"
Ei ole võimatu, et see anekdoot on näide kõige hullematest vahejuhtumitest tänavusel aastavahetusele, sest uus aasta tuli Viljandimaale õnnelikult.
Kuigi skandaale ja verd peetakse ajakirjanduse leivaks, loodab toimetus südamest, et tänavu tuleb vähem kirjutada mõrvadest, vargustest, tulekahjudest, korruptsioonist ja lollustest, mis rahvale palju raha ja elusid maksma lähevad.
Järgmine samm oleks rohkem ilusaid mõtteid, naeratusi ja häid tegusid.
Tänavu ühineb Eesti Euroopa Liiduga. Loodetavasti toob see kaasa olmemurede vähenemise, mis seni paljude nägudele naeratust ei luba. Vaevalt, et eestlastel juba sel aastal oluliselt rohkem raha on, kuid vähemalt on seeme idanema pandud.
Sakala soovib kõigile head uut aastat. Tõesti head!
Sakala juhtkiri, 03.01.2004

Euroopa aasta
Lääne Elu palus meie maakonna ettevõtjail aastavahetusküsitluses muu hulgas hinnata, mida toob 1. mai 2004 ehk Eesti ühinemine euroliiduga. Filee lihatööstuse tegevjuht Roland Lepp kirjutas: "Konkurents tiheneb, võimalused avarduvad, nõrgad hakkavad välja langema."
Läänemaa suurima tööandja, Nurme vabriku tegevjuht Kalju Metssalu arvas, et midagi nimetamisväärset ei muutu, sest enamik euroliidu regulatsioone juba kehtib. Kõigist vastustest kumab suuremal või vähemal määral läbi ebamäärane ootus. Euroopa Liit on nagu Godot, keda ootad, aga mitte ülemäära, sest mis tema saabumine kaasa toob, ei ole täpselt teada.
Üks on siiski juba kindel. Meil on eurooplastele pakkuda pelgupaik ülemäärase bürokraatia eest. Martna taluniku ütlus, et 1. maid tervitab ta Kaitseliidu automaatide tärinaga, võtab kokku ühe hoiaku, mida Läänemaa külades kantakse - ärge tulge meid meie oma õuel õpetama!
Alanud aasta tõotab rasket tööd, higi ja pisaraid. Võib-olla tuleb õnn kunagi ka meie õuele, aga selleks tuleb palju vaeva näha!
Lääne Elu juhtkiri, 06.01.2004

Mida toob hinnatõusu aasta
Paljud inimesed peavad alanud 2004. aastat meeletuks hinnatõusu aastaks ning sellega seoses väljendatakse hirmu, et elanike majanduslik olukord halveneb järsult.
Need hirmud on mõistagi põhjendatud ja just neile rajasid meie euroskeptikud paljuski oma kampaania enne mullust euroreferendumit. Kohustuslik liikluskindlustus, vesi, elektrienergia, soojus, suhkur, mootorikütus, tubakatooted, ajalehetellimused. See on vaid põgus loetelu sellest, mille kallinemist alanud aastal ennustatakse. Ja loomulikult mõjutavad konkreetsete kaupade-teenuste hinnad ka muud inimeste tarbitavat. Kui kallineb suhkur, pole pääsu ka pagari- ja kondiitritoodete hinna tõusust. Kohustusliku liikluskindlustuse ja mootorikütuse kallinemine lisab aga oma panuse kõikide kaupade transpordikuludele.
Kuid kas paanikaks on põhjust? 5. jaanuari Postimehes avaldasid mitmed majandusanalüütikud arvamust, et midagi hullu aasta kaasa ei too. Nad ennustavad, et paranevad majandusolud ning palkade kasv ja vähenev tööpuudus kompenseerivad võimaliku elujärje languse. Tegelikult on ju hinnad aasta-aastalt kogu aeg tõusnud ja me oleme sellega juba harjuma hakanud. Eelseisev euroliitumine seab lihtsalt seoses hindadega oma tingimusi ning andes jah-sõna referendumil, on rahvas nendega nõustunud. Meil jääb loota vaid ekspertide lubadustele, et midagi väga hullu siiski ei juhtu.
Põhjaranniku juhtkiri, 06.01.2004

Rahvusliku labasuse aasta
Hannes Kuusma
Peaministri soovunelm, et alanud aastast saab eestlastele rahvusliku uhkuse aasta, on mõistagi kaunis. See on see, millest juba laulva revolutsiooni ajal unistati.
Labasust kohtame enda ümber iga päev. Ja tülgastavalt palju. Ja üha rohkem. Me nagu kipuksime nimme võimendama oma rahvuslikku pahupoolt. Purjus, praaliv, röhitsev ja peeretav inimloom kõrtsileti ääres, kellele möödanik on savi ja tulevik on kama. Ning kellele Koidula ainus kultuuriväärtus seisneb selles, et tema eest saab kaks viina või kümme õlut või rahvusliku tümakaga plaadi või veerand tundi odavat lõbunaist.
Õõvastav on see, et labasuse pealetungi ei anna millegi mõistlikuga põhjendada. See ei ole isade-poegade konflikt ega isegi sotsiaalselt allasurutute protest.
Labasuse pealetung haarab kõike ja kõiki. Siidriuimas ropendav teismeline plika bussijaamas. Teist nädalat meelekaotuse piiril vankuv mehepoeg maal või linnas. Kelneri käest rabatud kolme margikonjaki klaasi kokku valav prominent nooblil vastuvõtul. Meie Mehe taktis mööduvad ristsed, pulmad ja peied.
Meediaspets Tiit Hennoste võttis väga tabavalt kokku möödunud aastavahetuse telekanalite programmi: "Mulle jääb mulje, nagu televisioon loodaks, et inimesed ei jää mitte kella 12st purju, vaid on juba kuuest saadik täis." Teada on, et televisioon püüab aimata ja kujundada masside maitset. Seega: labasus on üha kasvav turg.
Enne kui me näeme peaministri unistet rahvusliku uhkuse aastat, peaksime ära hoidma rahvusliku labasuse aasta. Enne kui on hilja.
Pärnu Postimehe toimetaja veerg, 06.01.2004

Uued lootused
2003. aasta on minevikuks saanud ja uuest aastastki enamikul esimene tööpäev seljataga. Eks me kõik looda, et uus aasta tuleb parem, säravam, helgem, edukam ...
Alanud aasta üheks olulisemaks päevaks kujuneb 1. mai, mil Eestist saab Euroopa Liidu täisliige. Järske muutusi see päev meile enam ilmselt kaasa ei too, sest väga palju on ära tehtud juba ettevalmistusperioodi jooksul. Küll aga on oodata mitmete Euroopa Liidu rahastamisliinide avanemist Eestile.
Me ei oska ilmselt kõike ette nähagi, millised võimalused seoses Eesti ühinemisega Euroopa Liiduga meie põllumajandusele avanevad. Ka põllumajandussaadusi töötlevad ettevõtted saavad 2004. aastal hoopis avaramad võimalused uutel ja avatud turgudel kauplemiseks.
Loodame, et 2004. aastal investeeringud põllumajandusse kui Jõgevamaa olulisemasse majandusharusse jätkuvad. Investeeringud tasuvad end tulevikus ära põllumajandusliku tootmise efektiivsemaks ja intensiivsemaks muutumise näol ning loodame, et rahavool on jätkuv. Sest ainult põllumehed teavad, kui palju neil oleks veel raha vaja, tootmaks efektiivselt.
2004. aasta tuleb huvitav ja võib-olla ehk raskegi, kuid oleme selleks valmis.
Vooremaa juhtkiri, 07.01.2004

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)