Poliitiline sümbolism

JAANUS KARILAID,      16. aprill 2003



H. H Luik kui nn Eesti Berlusconi lõi oma meediatsunftiga aluse parempopulismi jätkuvale võidukäigule. Kahtlemata ei saa valimistulemustes süüdistada ainult meediat. Kuid meedia rikkus ikkagi jämedalt võrdse kohtlemise printsiipi. Valimistsükkel sai läbi, ilma et trükimeedia oleks viitsinud kõrvutada argumente ja neis peituvaid seoseid.


Riigikogu valimiste tulemused olid edukad Keskerakonnale ja Res Publicale.
Uus valitsus on järjekordne kolmik, kes üritab poliitikat realiseerida ilma Keskerakonnata, kellele jäeti vastutusrikas opositsiooniliidri roll. Miks nii läks?
Poliitiline agenda, mida Keskerakond valijale pakkus, oli liialt sarnane 1999. aasta omaga. Astmeline tulumaks ei kõlanud enam uudsena ja propagandistlikult on seda erinevatest loosungitest keerulisem välja mängida. Kohalike valimiste suurvõit uinutas. Inimlikkuse mõõde kadus loosunglikkusesse - astmeline tulumaks ehitab riiki, meiega võidavad kõik. Ei järgnenud lihtsaid ja selgeid põhjendusi.
Kõik see ei tekitanud ühtset emotsionaalset lainet. Arvatavasti eksiti poliitilise retoorika aktsentidel, toonide ning pooltoonide valikul. Võib olla oleks pidanud õigeid toone otsima rohkem tervishoiupoliitikast, hariduspoliitikast, tööhõive või elamupoliitikast. Keskerakonnal on hea programm, aga serveering valijale väheveenev.

Luik, Parts ja Palts - uue poliitika mootorid

Res Publica (RP) kasutas poliitikasse tulekul kõige ebaeetilisemaid vahendeid üldse, mida senine Eesti poliitika on näinud. RP välistas valimiskampaanias otseselt Keskerakonna (veerand valijatest) ja sõitis tipppoliitikasse kõige primitiivsemal vastandamislainel.
Kesk ja RP pidavat paiknema erinevatel väärtushinnanguskaala otstes. Väga abtsraktne jutt, mida valija alguses kindlasti arusaamatusega kuulas. Siis aga lõi meedia korruptsiooni diskursuse ja tegi sellest valimiste peateema. Loosung "vali kord" sai keskse koha.
Süstemaatiliselt ilmusid korruptsiooni süüdistused, eranditult kõik Keskerakonna kohta. Võrdse kohtlemise põhimõte ei rakendunud. Välja jäeti Tõnis Palts (kommunikatsiooniäri jmt), Aavo Üprus (väga kirev kuritegelik minevik jmt), Mart Laar (relvatehingud jmt), Villu Reiljan (metsareformid jmt), Kadi Pärnits (ametiühingute varad jmt), L. Meri luksuslik elustiil jne.
Eetika on kahtlemata poliitika alustala. Aga me ei saa ehitada ühiskonda, kus ühe osa jaoks kehtivad kõrgemad eetikanormid ja sanktsioonid kui teiste jaoks. RP lõi oma parempopulistliku retoorikaga väga kõrged ootused. Loodetavasti hinnatakse seatud lati järgi ka uut poliitikat.
Kuigi rahandusminister Tõnis Palts on kasutanud off shore firmasid, jätnud maksud maksmata ja tema eest on maksumaksja riigi funktsioonide kulud ise kinni maksnud, ei paista, et meedia kipuks seda teemat arutama. Palts on kasutanud hüvesid, mille eest ta pole maksnud. Seega valetanud ja petnud. Samas on ta RP suurim rahastaja ja erakonna rahandusminister.
Sellist "tasuta" eetriaega, nagu sai Palts, pole aga vist keegi varem saanud. Pikk jada Kuku raadiosaateid, kolumnisari päevalehtedes. Samas oli H.H Luik ise see, kes peale valimisi sõltumatu meedia foorumil tunnistas, et Palts ei suuda iseseisvalt üle ühe lihtlause moodustada. Kellele oli siis vaja, et Paltsist poliitik kloonitaks?

Mis tuleb?

Politoloogide ja ühiskonnakriitikute arvates on koalitsioonilepe ilus, kuid utoopiline dokument. Samas ei piisa ka majandusmatemaatilistest arvutustest, et tõestada leppe kahjulikkust Eestile tervikuna. Peaminister Parts tunnistas juba, et 100 päeva pärast vaadatakse lepe uuesti üle. Kaval taktika!
Ideoloogiline suund on siiski selge - kutsekoolide ja haridussüsteemi erastamine süveneb. Vanglad on muudetud äriideeks. Maksude alandamine annab kõige valusama hoobi vaesematele inimestele - raha võib korraks rohkem kätte jääda, aga avalike teenuste ring aheneb. Maksudega mängimine põrgust taevani ulatuvas (tsiteerides Peeter Kreitzbergi) koalitsioonileppes jätab mulje, et arenenud Euroopa praktikat tänane valitsus ei arvesta. Vaikib ka muidu nii hakkaja Janno Reiljan. Kahju!
Emapalga idee on läbimõtlematu. Valimiskampaanias ei küsinud keegi Reformierakonnalt täpseid vastuseid, küll üritati astmelist tulumaksu lahata kirurginoaga. Emapalk pelgalt üksikmeetmena ei tööta ja kannab endas patriarhaalset mõtet. Pealegi ei klapi otsetoetus kuidagi reformistide poliitikaga.
Kõigest sellest nähtub, et vaesemad kihid võrdseid konkurentsitingimusi niipea ei saa. Eesti suurkapital on viimased 10 aastat liialt hästi enda kasuks poliitikas kaasa mänginud ja endale sobivaid väärtushinnanguid efektiivselt allpoolsetesse ühiskonnakihtidesse paisanud.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (17)