Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Munitsipaalpolitsei tuleb niikuinii !

KALLE MIHKELS,      23. jaanuar 2002


Istusime aasta lõpul Tallinna Turvalisus- ja Integratsiooniametis (jah, sealsamas, mida täna reorganiseeritakse!) koos peaspetsialist Leo Glückmanniga. Ümberringi käis närviline sagimine. Just äsja oli ajakirjandus välja tulnud korruptsioonisüüdistustega, oodata oli kontrolle linnavolikogu revisjonikomisjonist. Ainult suur hallipäine mees minu vastas oli rahu ise.
Leppisime Glückmanniga kokku, et räägime munitsipaalpolitseist. Idee pole uus. Munitsipaalpolitsei töötab edukalt Ameerika Ühendriikides, Inglismaal, Prantsusmaal, Jaapanis, Rootsis. Enne eelmisi parlamendivalimisi tulid keskerakondlased ideega välja ka meil. Aga tuli teine valitsus ja sinna see jäi.
Tänaseks juba Tallinna endine abilinnapea Leivi Sher ja tema juhitav amet võtsid teema siiski üles. Põhjuseks kasvav kuritegevus ja tänaste korrakaitsjate võimetus seda ohjeldada. Tallinna munitsipaalpolitsei tänaste põhimõtete autor ongi eelkõige Glückmann. Ta on ära käinud pika tee reamiilitsast Nõmme Politseijaoskonna komissari ja politseikooli õppejõuni. Munitsipaalpolitseist rääkides läheb mees põlema:
Oleme tahtnud oma mõtteid tutvustada Politseiameti juhtkonnale ja siseministrile. Nad ei vaevunud meid kuulamagi! Minister Loodus deklareeris, et munitsipaalpolitsei tuleb Tallinnasse ainult üle tema laiba.
Samas kuritegevus kasvab, inimestel puudub turvalisus. Politseis prioriteedid on rasked, tänava- ja narkokuriteod. Aga kuhu jäävad enamlevinud kuriteod - korterivargused ja vargused autodest? Kas jäävad lahendamata? No vabandust, mina nimetaksin sellist suhtumist ametialaseks kuriteoks!


Õnneks serveerib sekretär kohvi. Suured sõbralikud tassid ja mõnus lõhn jahutavad mehe maha. Ta jätkab:
Tänane riigipolitsei on ülesehituselt seesama vana miilits, ainult nimed on uued. Võtame Tallinna, ainult 28 % prefektuuri töötajatest teeb oma tööd tänaval, rahva hulgas. Ülejäänud istuvad soojas toas. Ja naudivad küllaltki head palka. Aga patrull- ja liikluspolitseinike palk on 4200 krooni! Võtke siit maksud maha, palju jääb elamiseks? Kogu maailmas töötab tänavatel 80 % politseiametnikest. Seal on kord majas. Meil aga on vaja muutusi, suuri muutusi.
Ma ei tea, kas riigipolitseis ei saada aru, ei taheta või ei osata midagi teha. Tallinnas kaotati kolm ja pool aastat tagasi politseijaoskonnad. Ja tulemuseks on, et politsei kaugeneb rahvast veelgi. Tallinna kaheksast linnaosast pole oma politseid sisuliselt kuues. Lasnamäe politsei asub kesklinnas, Lastekodu tänaval. Lõuna politseijaoskond on surutud linnaosa nurka, kodanik ei jõuagi sinna. Oma politseid ei ole Nõmmel, Pirital, Mustamäel, Haaberstis.
Ainus väljapääs on luua päris oma politsei - munitsipaalpolitsei, mille võtab tööle kohalik võim ja mis allub talle. Tegemist oleks korrakaitsepolitseiga, mille peamised valdkonnad oleks avaliku kord ja linnaelanike turvalisus. Samuti linna liikluse korraldamine, looduskaitse, perekonnatülide lahendamine ja lepitamine, korra ja puhtuse kontroll, õigusteadmiste levitamine, noorte ja vanurite toetamine kriisisituatsioonides ja palju muud. Nimetaksin seda linnaelanike sotsiaalteenindamiseks.


Kuidas Tallinna munitsipaalpolitsei peaks välja nägema, kust saada mehed ja palgaraha?
Meie ettepaneku geniaalsus ongi selles, et me ei taha midagi lisaks, Tallinnal on kõik olemas. Tahame ainult poliitilist otsust, et kas või katseks lüüa Tallinna politseiprefektuur pooleks. Jätame prefektuurile politsei n-ö kriminaalpoole - kriminaalpolitseinikud, uurijad, narkopolitsei ja arestimaja, ka väikese korrapidamisteenistuse.
Ülejäänud töötajad - patrullpolitseinikud, liikluspolitsei ja noorsoopolitsei tuuakse üle munitsipaalpolitsei koosseisu. Koos varustuse, relvade, autode ja palgafondiga. Lisaks tuleb teha kainestusmaja ja oma juhtimiskeskus.
Kokku oleks munitsipaalpolitseis viis teenistust: patrullteenistus (sellest üks osa - liikluspolitsei), noorsoopolitsei, konstaabliteenistus, korrapidamisteenistus ja kainestusmaja. Ning tänase ülemustearmee asemel ainult kuus juhti: munitsipaalpolitsei ülem, tema asetäitja ja neli teenistusi juhtivat komissari.

Kuidas munitsipaalpolitseinike tööpäev välja näeks?
Alustaks patrullidest. Tänases Tallinnas on eestikeelse kuritegevuse osa umbes 50 %, seega peaks igas patrullgrupis olema üks eestlasest ja üks mitte-eestlasest politseinik. Kindlasti peaks kõik politseinikud olema Tallinna mehed, need, kelle süda valutab oma linna pärast. Ideaalis peaks Nõmme poiss patrullima Nõmmel ja Kadrioru poiss Kadriorus. Inglismaal töötab patrullpolitseinik kogu elu ühes rajoonis või isegi ühel tänaval. Seal tunnevad kõik teda ja tema tunneb kõiki. Ja põhikriteeriumiks politsei töö hindamisel on kohalike elanike rahulolu politsei tegevusega.

Just selline oli Nõmme politsei viis aastat tagasi, kui seda komissarina juhtis Glückmann. Politseid toetasid siis nii linnaosavalitsus kui ka kohalikud ärimehed. Kohalikest politseinikest, kes kandsid käisel linnaosa vappi, said elanikele omainimesed ja Nõmmel oli sel ajal turvaline elada.
Praegu töötavad politseipatrullid 12-tunniste vahetuste kaupa, munitsipaalpolitseis võiks olla vahetuste pikkuseks 10 tundi. See annaks võimaluse ööpäeva "magusamad" ajad, kui pannakse toime kõige rohkem õiguserikkumisi, katta kahekordsete patrullidega. Tegin arvestuse, et praeguse 13 patrulli asemel saaksime vajadusel välja panna 59 patrulli korraga. Kui see pole jõud, mis siis veel?
Taastada tuleks veel ka marsruutide süsteem, kus patrullidel on oma kindlad marsruudid, millelt ei lahkuta. Marsruutidel on väljas nii patrullautod kui ka jalgsi patrullid. Kinnivõetud kurjategija antakse üle patrullgrupi vanemale, kes pärast materjalide vormistamist annab kurjategijad üle riigipolitseile kriminaalasja algatamiseks.

Glückmann heidab korraks põgusa pilgu paberitesse. Kogu munitsipaalpolitsei süsteem on mehel peas, sündinud aastatepikkuste mõtiskluste ja pikaajalise politseitöö tulemusena.
Konstaabel on politseitöö alustala, tema vastutab konkreetse territooriumi eest, teda tunnevad kõik ja tema tunneb kõiki. Aga mis on täna? Konstaablid on uppunud paberitesse. Kõik nn pimedad kuriteod antakse lahendada neile. Nii teevadki mehed kahte tööd - enda ja uurija oma. Ja mõlemaks ei jätku aega.

Kuidas peaks üks tõsine konstaabel töötama?
Ta peab tõusma kell 6 hommikul ja tegema ringkäigu oma territooriumil. Vestlema tänaval kojameeste, unetuse käes kannatavate pensionäride ja naabrivalves osalejatega. Selgitama, mis öösel on juhtunud, mille üle elanikud kaebavad ja mis mured neil on. Piltlikult öeldes peaks igal inimesel teada olema, mis kellaajal konstaabel tema tänava nurgalt möödub, et vajadusel teda juba varahommikul kätte saaks.
Päeval kontrollib konstaabel oma piirkonna kaubandusettevõtteid, võtab vastu kodanikke ja lahendab nende avaldusi. Siis, kella 13 - 17 on tal "siesta", lõunatund. Ja alates kella 17 on konstaabel jälle tööl. Kontrollib baare, restorane ja teisi ajaviitmise kohti, külastab arvelolevate isikute ja potentsiaalsete õiguserikkujate kodusid jne.
Loomulikult teeb üks korralik konstaabel koostööd nii noorsoo- kui narkopolitseiga, korraldab ühisreide diskodele ja muudesse noorte lõbustuskohtadesse, esineb raadios ja televisioonis, kohtub piirkonna inimestega. Tihe side oma linnaosa juhtide, firmade ja elanikega - selles on kogu munitsipaalpolitsei töö edukuse võti.

Head ideed jäävad sageli pidama rahapuuduse taha. Kust saaks munitsipaalpolitsei loomiseks raha?
Kogu see raha on tegelikult olemas! Osa Tallinna Politseiprefektuuri töötajatest viiakse koos kõigi vahenditega, sh ka rahaga, üle munitsipaalpolitseisse. Mul on tunne, et just see ajabki politsei juhtkonnal harja punaseks. Täna enda kasutuses olevast rahast tuleb osaliselt ju loobuda. Vähemalt munitsipaalpolitsei esimesel tegevusaastal. Hiljem leiab Tallinn ise vahendeid oma linna politsei tarvis.

Korralik politseinik peab saama korralikku palka. Kust see raha tuleb?
Kõikidest haldusõiguserikkumise trahvidest saadav raha peaks jääma linnale. Aga seda raha oli ainuüksi 2001. aasta esimeses kvartalis 13 016 777 krooni. Siia peaks lisanduma ka parkimistrahvidest laekuvad summad, liiklustrahvid, oma osa oleks nõus maksma ka linna ärimehed ja linnakodanikud.
Miks mitte sisse seada Tallinna turvamaks? Ka võiks Tallina munitsipaalpolitsei osutada riigile tasulist teenust, näiteks abistada riigipolitseid riiklike ürituste (Eurovisioon), riigivisiitide jms ajal. Võimalusi on palju. Aga on veel üks probleem. Selleks et kiiresti luua Tallinnas, aga vajadusel ka mujal Eestis, munitsipaalpolitsei, on vaja muuta seadusandlust.
Täna ei laiene paljud riigiteenistujate soodustused (lisatasu võõrkeelte oskuste ja hariduse eest, tööstaazh jpm) munitsipaalametnikele. Et saada munitsipaalpolitseisse tublisid inimesi, peavad neile laienema ka kõik riigiametnike õigused ja garantiid. Selleks tuleb luua õiguslikud alused seaduseelnõude ettevalmistamisega.
Kohe oleks vaja luua töögrupp eri erakondade professionaalidest, kes panevad paberile oma ühise nägemuse. Sellega tuleks minna Tallinna volikokku, sealt seadusemuudatustega Riigikokku. Arvan, et munitsipaalpolitsei loomisega ei saa viivitada, olukord Tallinnas võib kontrolli alt väljuda.
Intervjuu on lõppenud. Glückmann nihutab kohvitassi eemale.
Teate, missugune peaks olema üks ideaalne politseinik? Temas peavad olema koondatud sõdur, preester, kunstnik, giid ja sõber.

Tänaseks on legendaarse politseiniku Koit Pikaro munitsipaalpolitsei loomist käsitlev eelnõu juba teist korda Riigikogu ette jõudmas. Olukord on teine - minister Loodus otsib uut töökohta, ka peaminister on tagasi astunud. Lootust on!

Viimati muudetud: 23.01.2002
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail