Kastreeritud koalitsioon

Viimase kuu jooksul oleme kuulnud valitsuselt juttu, mis ajab ihukarvad püsti. Ilusatest valimiseelsetest lubadustest nad enam välja ei tee. Näiteks maksuvaba miinimum. See punkt on tähtis nii sotsidele kui ka IRL-ile. Mäletatavasti tegi IRL ettepaneku tõsta miinimum 500 euroni, mis oli valimiseelne tühilubadus. Tegelikult nimetati koalitsioonikõnelustel ka 225 eurot. Kuid kokku lepiti vaid 205 euro peale kuus. Kusjuures tõus tuleks mitte kohe, vaid järk-järgult. Eks ole tuntav vahe?

IRL-i tunnustuseks tuleb öelda, et ta surus koalitsioonilepingus läbi tulumaksu tagastamise madalapalgalistele töötajatele. Kuid see on poolik heategu, sest võib osutuda kahtlaseks hüveks neile, kes saavad ümbrikupalka. Ja ka arvud ei klapi. Valitsus ütleb, et on nende kulude katteks planeerinud 30 miljonit eurot, kuigi see, mida lubas IRL, pidi maksma minema 450 miljoni ringis. Seetõttu sotside üks valimiseelseid lemmikuid – miinimumpalk – on koalitsioonilepingus märgistatud vägagi tagasihoidlikult. Üldse pole konkreetseid arve, peale plaani viia miinimumpalk 45 protsendini riigi keskmisest palgast – mis on Euroopa üldnorm, mida meil on alati deklareeritud ka ilma igasuguste lepeteta.

Valitsusliidu ees seisab terve rida küsimusi, millele vastuseid pole üldsus kuulnud. Mis saab riikliku elatisfondiga, mille loomise vastu nii ägedalt võitlesid mõned silmapaistvad oravad? Kuidas kavatseb koalitsioon rakendada kooseluseaduse, kui IRL on selle vastu?

 Mõni positiivne seik on siiski oma koha leidnud. Näiteks lastetoetuste kasv, mis pole küll kuigi suur – 5 eurot, aga parem kui mitte midagi.

 Kahjuks jäi ebamääraseks munitsipaalelamute ja tasuta ringide teema. Konkreetseid lubadusi nende kohta ei leia. Seevastu sotsiaalmaksu vähendati 1% võrra!

Kui enne valimisi kuulsime, kuidas Eesti vajab terviklikku maksureformi, siis nüüd pakutakse mingit segu erinevate erakondade kastreeritud lubadustest. Esile tulid „üllatused“, mida üheski valimiseelses programmis polnud. Pean silmas paljuräägitud aktsiiside tõusu, millega kaasneb kõigi hindade tõus. Ja ka majutusteenuste käibemaksu 9-protsendise soodusmäära annulleerimist, mis kahjustab turismi veelgi, lisaks Vene turistide vähenemisele.

Kõigest loetletust jääb mulje, et need ideed on kiiruga sünnitatud, sest tulbad „deebet“ ja „kreedit“ läksid ühel hetkel liiga lahku. Ega endine peaministri majandusnõunik Ruta Arumäe asjata pilkavalt rääkinud, et valitsus tõsise makro- ja mikro-majandusanalüüsiga ei tegele ning otsused võetakse vastu tulude ja kulude liitmise ja lahutamisega Exceli tabelis.

Nii suureneb iga päevaga kahtlus, et valitsusel pole ettekujutust, kuidas majandust elavdada. Meile on kuulutatud, kui tähtis on haldusreform. Ja mida see peaks siis tähendama? Kas Tallinna tükeldamist? Mõnigi reformist on ju välja pakkunud jagada pealinn kolmeks omavalitsuseks. Kuid mis on sellel ühist haldusreformiga? Pange siis juba avalikult koalitsioonilepingusse kirja, et peaeesmärk on iga hinnaga kõrvaldada keskerakondlased Tallinnas võimult!

Seega loobusid erakonnad valitsusse pääsemise nimel kergekäeliselt põhimõtetest ja lubadustest, mille nimel käis valimiskampaania ajal kõva võitlus. Oleme saanud oma näota valitsuse, kelle teod ei suurenda inimeste heaolu. Uus valitsus ei suuda väljarännet peatada ega hüvesid ühiskonnas õiglasemalt ümber jaotada.

KESKMÕTE: Iga päevaga suureneb kahtlus, et valitsusel pole ettekujutust, kuidas majandust elavdada.

MIHHAIL KORB, Riigikogu liige

Jaga |