Nädala juubilar: Friedrich Karl Akel 135

30. august 2006


Eesti poliitik ja riigitegelane Friedrich Karl Akel sündis 5. septembril 1871 Kaubi vallas Halliste kihelkonnas.
Isa Juhan Akel ja ema Kärt Akel (sündinud Risso) olid Kaubi karjamõisa omanikud. Friedrich Karl, oma vanemate ainuke laps, õppis 1881–1883 Viljandi elementaarkoolis, kus tema õpetajaks oli kirjanik Friedrich Kuhlbars. Järgnesid õpingud Viljandi kreiskoolis, Tartu Aleksandri gümnaasiumis ja Tartu ülikooli arstiteaduskonnas. Tudengina uuris ta pidalitõbe Saarde kihelkonnas ja sai oma uurimuse eest kuldauraha.
Akel oli 1906. aastal korporatsiooni Fraternitas Estica asutaja.
Töötanud ülikoolipolikliinikus assistendina, oli ta Riias Reimersi silmakliinikus arst, teenis sõjaväearstina Varssavis, täiendas end Berliinis, Prahas ja Leipzigis. 1902–1922 töötas arstina Tallinnas. Mobiliseerituna Vene–Jaapani sõtta oli ta silmaarst sõjaväehospidalis.
1907. aastal oli Akel üks Eesti arstide silmakliiniku asutajatest ning 1912. aastal rajas Tallinnasse oma silmakliiniku.

Friedrich Akel osales innukalt mitmete seltside, ühingute ja erakondade tegevuses. Poliitilist tegevust alustas ta Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvameelses Eduerakonnas ning 1921. aastast kuulus Kristlikku Rahvaerakonda.

Riigimehekarjääri alustas Friedrich Akel aastail 1922–1923 saadikuna Soomes. Aastatel 1923–1924, 1926-1927 ja 1936-1938 oli ta välisminister.
26. märtsist 16. detsembrini 1924 oli Friedrich Akel riigivanem, juhtides koalitsiooni, kuhu kuulusid Kristlik Rahvaerakond, Rahvaerakond ja Tööerakond. Selle valitsuse saavutuseks oli Eesti rahanduse tugevdamine. Akeli riigivanemaperioodile langes 1. detsembril toimunud kommunistliku riigipöörde katse, mille esimestel tundidel rünnati riigivanema residentsi Toompeal. Akelil, keda taheti tappa, õnnestus end abi saabumiseni varjata. Pärast riigipöördekatse mahasurumist andis Akel võimu üle rahvusliku ühtsuse valitsusele.

Friedrich Karl Akel oli 1923–1928 II–III Riigikogu liige, oli Rahvuskogu II koja liige ja 1938–1940 I Riiginõukogu liige. 1939. aastal määrati ta Esimese Eesti Põlevkivitööstuse juhataja asetäitjaks.

5. mail 1924 valiti parajasti välisminister olnud Friedrich Akel Eesti Olümpiakomitee esimeheks. Ta loobus sellest ametist 1931. aastal. 1928–1932 oli Friedrich Akel Rahvusvahelise Olümpiakomitee liige.

Nõukogude okupatsioonivõimud vahistasid eaka riigimehe 17. oktoobril 1940 ja lasksid pärast pidevaid ülekuulamisi SARK-i vägede sõjatribunali poolt 2. juulil 1941 langetatud kohtuotsuse põhjal 3. juulil 1941 kell 01.00 maha. Talle esitatud süüdistuses oli kirjas: "F. Akeli kui valitsusjuhi poolt võeti vastu rida erakorralisi seadusi, mis olid suunatud kommunistide ja revolutsiooniliselt meelestatud tööliste vastu – relvastatud detsembriülestõusu mahasurumiseks."
Friedrich Karl Akeli haua asukoht ei ole teada.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)