Kellele oodi, kellele eleegiat

Eleegia

Apoliitilise isikuna teen järgmised ettepanekud: Reformierakonnale ja selle esimehele võiks laulda eleegiat. See peaks igale kuulajale pisara silmanurka tooma. Nukker meel ja kaastundeemotsioonid peaksid tekkima, kuulates fraase, mis räägivad riigieelarve ülejäägist ja riigieelarve kärpimisest, Euroopa viie rikkaima riigi hulka jõudmisest ning toimivast sotsiaalpoliitikast, plutokraatlikust haridus-, kultuuri- ja majanduspoliitikast. Koalitsioonilepingust on kujunenud farss. Siin pole palju abi ka pensionilolevate parlamendiliikmete targutamisest, sest nemad on sunnitud elu lõpuni oma kõrget pensioni vastu võtma.

Kas Reformierakond pole mõelnud, et nende politikaanid valitsuses või riigikogus võiks enne kohalikke valimisi režissööride ja lavastajate abiga hakata väntama kodumaist seriaali „Vaprad ja ilusad“? Eesti „seep“ oleks palju ehedam, kui Ladina-Ameerika oma. Siis saaks igaüks endale sobiva rolli, sest väga vaimukalt ning tabavalt lavastatud „Pehmed ja karvased“ ei suuda 20 minuti jooksul kogu tegelikkust päevavalgele tuua.

Hullutamine, moonutamine, demagoogitsemine – need peaks olema tegevused, mille eest palka ei maksta, isegi Reformierakonnale mitte. Omariikluse kõdunemist või mädanemist pole suurt mõtet enam reformidega takka aidata. Staaritsemine ja glamuur enam ei müü, sest Jüri ja Mari kaugetelt lõunanõlvadelt hakkavad aru saama, et miskit on mäda siin Eesti riigis.

Ood

Apoliitilise vaatlejana julgen arvata, et pühade ajal võiks oodi laulda Keskerakonnale. Ah et Tallinna linnapea tahab miljardi laenu võtta – ja siis? Selles ongi oodi mõte, et: teeme ära, ja kui vaja, võtame  ka laenu, et pisutki leevendada kohaliku omavalitsuse kiratsemist. Ja mõtle: augud lapitakse ära! (Mitte hammastel, vaid Tallinna teedel-tänavatel.) See konkreetne ettepanek koos konkreetse tähtajaga väärib oodi.

Mõtlen seda tõsiselt, ilma igasuguse irooniata. Ma pole küll terve oma teadliku elu Keskerakonnale oodi laulnud, aga nüüd ajab vägisi viisi üles võtma.

Keegi meist pole täiuslik ja pärispatuta, aga nüüd tuleb hakata mustade lammaste hulgast otsima vähem mustemaid. Miks mitte!?

RAMO PENER, apoliitiline pedagoogikamagister

Jaga |