Film 20. augusti olulisest kangelasest Vahur Linnustest

Euroopa Liidu eesistujamaa pidulikul avaüritusel Tallinna Kultuurikatlas juhtis Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk tähelepanu rahvusliku identiteedi säilitamise olulisusele Euroliidus. Ta tõstis esile Eesti Vabariigi poliitikute Karl Pusta ja Ants Piibu diplomaatilist tegevust möödunud sajandi alguse Euroopas ja Venemaal. Eesti Maapäeva välisdelegatsiooni liige Piip oli Peterburis ja Moskvas ning Pusta Inglismaal, Prantsusmaal, Itaalias, Belgias ja Hollandis taotlemas Eesti Vabariigi tunnustamist.

Pärast kodumaa annekteerimist 1940. aastal oli Karl Pusta Eesti Vabariigi diplomaatiline esindaja eksiilis Prantsusmaal, Belgias ja Hispaanias. Kuuekümnendatel hakkas tema kohuseid täitma Teise maailmasõja aegne poliitiline pagulane Prantsusmaal Vahur Linnuste.

Vahur Linnuste värvikas elulugu

Euroopa Liidu eesistujamaa pealinnas laulavad Eesti tippjuhid eesti keeles „Euroopa hümni“.

llmselt vähesed teavad, et selle teksti on tõlkinud Vahur Linnuste. Kuus aastat tagasi filmitud aktiivne vanahärra Linnuste laulab Pariisi kodus, raamatukuhjade keskel „Euroopa hümni“. Neid kaadreid võivad Kesknädala lugejad näha 20. augustil Tallinna Televisioonis linastuvas dokumentaalfilmis „Armud jäänud, armud tulnud“. Poliitiline filmilugu kajastab Teise maailmasõja ajal Eestist Rootsi pagenud Vahur Linnuste käsitust Euroopa föderaliseerumisest.

Praegu Pariisis ja Tallinnas elav intellektuaal Vahur Linnuste on aastakümneid Euroopas Eesti riiklust edendanud ja eesti kultuuri tutvustanud. Ta jutustab filmis oma värvika eluloo ning mõtestab Euroopa ja maailma poliitilisi tagamaid, mis on mõjutanud Eesti riigi arengut.

Fotod, arhiivikaadrid ja kommentaarid avavad värvika isiksuse, kelles on mitu Linnustet – Pariisi eestlane, boheemlasest arhivaar, humanitaarlasest militaar, literaadist majandusteadlane, keelemehest poliitik, veinisõbrast luuraja, pagulasest vasakpoolne. Linnuste pole kaotanud usku  maailmarevolutsiooni võimalikkusse.

1925. aastal Tallinnas mereväekapten Rudolf Linnuste perre sündinu jutustab oma lapse- ja poisipõlvest Eestis, kokkupuudetest Leo Talgre vastupanugrupiga, pagulusest Rootsis, edasiõpingutest Strasbourg’i Vaba Euroopa Kolledžis ning tegevusest Pariisis, kus ta lõi infolehe Bulletin d’Estonie-Presse Balte. Pärast Stockholmi ülikooli, Strasbourg’i doktorantuuri ja Pariisi poliitikateaduste instituudi lõpetamist õpetas Linnuste 30 aastat (1960–1990) Pariisi III ülikooli ida keelte ja kultuuri instituudis eesti keelt ja kultuuri. Ta on tõlkinud eesti kirjanike Arvo Valtoni, Andres Ehini, Mati Undi, Friedebert Tuglase ja Jaan Oksa teoseid.

Visuaalselt nauditav film

Vahur Linnuste korraldas väsimatult eesti kunstinäitusi ja eesti muusika esitusi, pidas Eesti olukorda käsitlevaid ettekandeid nii ülikoolis kui ka oma Pariisi-kodu legendaarses veinikeldris. 1960. aastatel tegutses ta Pariisis mitme Rootsi, Soome, Norra ja Taani ajalehe teatrikorrespondendina. Eesti keeles on ilmunud Eesti Teatriliidu ettevõtmisel  Linnuste tolleaegsete artiklite kogumik „Uued tuuled teatris“. Tsiteerides Mati Unti, see teos on ainus Euroopa ja maailmateatri eestikeelne tutvustus möödunud sajandi teatriajaloost.

Filmis avab Linnuste 1975. aastal Helsingis toimunud Euroopa julgeoleku ja koostöö konverentsi kokkuleppe tagamaid ning selle olulisust Euroopa tulevikule. Esmakordselt räägib ta  oma rollist Prantsusmaa presidendi Valéry Giscard d’Estaing’i nõuandjana. Saame teada, miks Nõukogude Liidu lagunemises hakkasid Baltimaad ja eriti Eesti mängima juhtivat rolli. 2007. aastal autasustas president Ilves teenekat Eesti ja Prantsusmaa kultuurisidemete edendajat Vahur Linnustet Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

Vahur Linnuste ja Sirje Normet on filmi stsenaristid. Verinoorte filmiloojate Rasmus Puksmani ning Arthur ja Rihard Virve suuresti iseseisev tegutsemisvabadus nakatas ka eakat kangelast noorusliku entusiasmiga. Tänu noorte loojate ettevõtlikkusele näeb haruldasi kaadreid, mis on filmitud Pariisis üldiselt keelatud kohtades. Ligi 90-tunnisest kultuuriloole väärtuslikust kogumaterjalist on montaažirežissöör Marju Juhkumi juhendamisel komponeeritud poolteisetunnine haarav filmilugu. Sven Grünbergi filmimuusikas on kasutatud palju ajastu heliteoste originaalkatkeid.

Keerulist lähiajalugu avastav sisutihe lugu on visuaalselt nauditav nii noortele kui ka eakatele. Filmi valmimist on riigiabiga toetanud Eesti Kultuurkapital  ja toonase Eesti Filmi Sihtasutuse dokumentaalfilmide ekspert Raimo Jõerand.

Lõpetuseks tsitaat esilinastusejärgsest ajakirjanduse vastukajast Eesti Päevalehes. „Tõnu Virve uut tõsielufilmi peaks vaatama iga maarjamaalane, sest eesti soost pariislase Vahur Linnuste kirevalt rikas elu avaneb selles õpetlikul viisil,“ kirjutas kauaaegne kultuuriajakirjanik, praegune manalamees Andres Laasik. „Linnuste on vana kooli mees, kelle jaoks humanitaaria ühildus suurte poliitiliste sihtidega.”

[fotoallkiri] Rasmus Puksman filmib Rihard Virve intervjuud Vahur Linnustega Pariisis 2011. aastal. Foto autor: Arthur Virve

TÕNU VIRVE, filmi režissöör

Jaga |