Kas ETV-d on üldse vaja?

14. novembril toimus Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis sihtasutuse Rahvusliku Arengu Fond korraldatud rahvusvaheline konverents teemal

“Suveräänsuse rahvusvaheline ja rahvuslik mõõde”,

millega tähistati 20 aasta möödumist 16. novembrist 1988, mil tollane Eesti Ülemnõukogu võttis vastu põhiseaduse muudatused ning seda kinnitava suveräänsusdeklaratsiooni.

Konverentsist võttis osa ligi 150 kutsutud külalist, kellest enamik olid ise osanikud selles Eesti Vabariigile nii olulises sündmuses.

Konverentsi avas

Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ning tervitusi tõi Eesti Vabariigi välisminister Urmas Paet. Seejärel sai sõna pikemaks ettekandeks Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, kes esines teemal “Suveräänsus ja Euroopa Liit: koos või eraldi?”. Tema ettekanne puudutas peamiselt Euroopa Liidus tehtava töö kitsaskohti.

Konverentsi esimeses paneelis

“Suveräänsus kui fundamentaalsete seaduste ülimlikkus”

esinesid tuntud USA politoloog professor Paul Goble, dr jur Lauri Mälksoo Tartu Ülikoolist, Akadeemia Nord professor Advig Kiris ja professor Arno Allmann Estonian Business School´ist. Räägiti peamiselt suveräänsuse juriidilisest olemusest. Tööd esimeses paneelis juhtis justiisminister Rein Lang.

Konverentsi teises paneelis

“Suveräänsuse taastamine ja kindlustamine Kesk- ja Ida-Euroopa ning Balti riikides 1980.–1990. aastatel”

pidasid ettekande president Aleksander Kwasniewski (Poola), president Emil Constantinescu (Rumeenia), president Algirdas Brazauskas (Leedu), president Guntis Ulmanis (Läti) ja president Arnold Rüütel (Eesti). Presidendid lahkasid oma sõnavõttudes Nõukogude Liidu lagunemisega seonduvaid probleeme ja demokratiseerimisprotsessi Euroopas. Tööd teises paneelis juhtis  ajakirjanik Juhan Aare. 

Konverentsi kolmandas paneelis

“Suveräänsus kui avatud turumajanduse eeldus”

osalesid Eesti iseseisvuse taastamise ja sellele järgnenud perioodi valitsusjuhid Indrek Toome, Edgar Savisaar, Mart Laar, Andres Tarand ja Juhan Parts. Endised peaministrid rääkisid taasiseseisvumisega kaasnenud ohtudest, aga samuti probleemidest, mida oleks saanud võib-olla paremini teha. Selle paneeli tööd juhtis majandusteadlane Heido Vitsur.

ETV vaikis proosalisel põhjusel

Konverentsi töö sujus töises ja konstruktiivses üksteisemõistmises. Rõhutati 16. novembri 1988 kui ajaloolise sündmuse suurt rahvusvahelist tähtsust. Ma ei liialda, kui ütlen, et selle sündmuseta oleks Eesti iseseisvus lükkunud tükk aega edasi.

Konverentsi lõpusõnad ütles president Arnold Rüütel.

Kuid Eesti avalik-õiguslik  televisioon ei näidanud päevauudistes sellest ülitähtsast poliitilisest sündmusest ühtegi kaadrit. Või oli see sündmus Eesti avalik-õigusliku televisiooni juhtide arvates häbiväärne?

 Asi on ilmselt  palju proosalisem. Avalik-õigusliku ringhäälingu juht Margus Allikmaa on teadaolevalt peaminister Andrus Ansipi sõber. Kuna aga viimasel ei olnud asja sellele konverentsile (oli häbi tulla, ja seda täiesti õigustatult), sest sel ajal, kui Tallinnas võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon, mis sisuliselt kujutas endast Eesti lahtiütlemist NSV Liidust ehk, teiste sõnadega, iseseisvaks  kuulutamist (ainult pehmemate sõnadega), püüdis Ansip Tartus 1988. aasta novembri teisel poolel teha komparteilist karjääri ja saada EKP Tartu Rajoonikomitee II sekretäriks, kuid kukkus läbi .ka seal, oma usuvendade seas. 

ANDO LEPS, õigusteaduse doktor

Toimetuselt: Ando Leps saatis oma kirjutise vahetult pärast sündmust Õhtulehte, kus selle kohta ilmus  18. novembril vaid paarkümmend lühirida. Kesknädal avaldab materjali täielikult.

Jaga |