Elupäästjast ja Keeleinspektsioonist

Üks vallandatutest, Andrei Afanasjev oli Päästeametis töötanud pea veerand sajandit ning tal jääb pensionileminekuni puudu vaid aasta. Tema sõnul sai konflikt alguse mullustel keelekursustel. "Üks osalejatest tõusis püsti ja ütles, et meil ei ole vaja eesti keelt, kuna siin elab väga vähe eestlasi ja me praktiliselt ei kasuta seda keelt. Õpetaja solvus ja kaebas haridusministeeriumi," rääkis ta.

Vallandamist põhjendas Ida Päästekeskuse juht Ailar Holtzmann sellega, et vallandatud töötajad ei valda eesti keelt praktiliselt üldse. Siin küll tekib terav konflikt väljendi „valdama” ümber. Paistab, et too Ailar Holtzmann ei mõista, mida tähendab keele valdamine.

Eesti keelt suudab vallata vaid rahvuselt eestlane, kes on seda keelt kasutanud lapsest saati, omandanud hariduse eesti keeles ja saanud kinnituse eesti filoloogina. Ei teised, sest neil on oskus rääkida ja kirjutada eesti keeles.

Sama on ka vene keelega. Valdama pääseb ikka sügavuti keelt õppinu, aga teised võivad veidi rääkida ja mitte kõike mõista…

Nüüd aga vallandamise põhjenduse juurde.

Nõutud keeletase B1 on suhtluskeele tase, mis näiteks tähendab:

– Mõistab üldist arutluskäiku tekstis, kuid ei pruugi aru saada üksikasjadest.

No kuulge, selline jutt on ju ajast ja arust! Toome näite: „Päästjale seletatakse väriseva häälega, et võib olla on pööningule kogutud palju prahti ja seal võivad olla ka maimukesed oma huvides kolamas.” Mida sellest saab aru keeleoskamatu päästja oma B1 tasemega, ja seda veel üliärritatud õhkkonnas!?

Õigustusena lubatakse Päästeameti poolt olukord poole aastaga parandada. Seega pannakse siis tagasi ametisse neli päästekomandot!

„Teeme vallandatute  arvelt ruumi noortele meestele, kes on valmis minema Väike-Maarjasse õppima," ütles Holtzmann.  Aga  vahepeal ollakse  pool aastat kõrgendatud riski piirkonnas! See keeleoskamatuse nõude eiramine on kestnud kogu meie iseseisvusaja. Mitte täna pole see avastatud.

Mis kasu on olnud Keeleinspektsiooni „paitustest”, raha kulutamisest keeleõppele ja kokkuvõtvalt ka tervele integratsioonile?

Kas poleks võinud need 12 elukutselist spetsialisti jätkata tööd, kuni lubatud noored oleks poole aastaga targaks õpetatud ja ametisse toodud? Nüüd on aga oht palju suurem, sest tervelt neli komandot rivist päevapealt minema ajada on küll lauslollus.

Lihtsam oleks pealinnast niikauaks asemele saata mõned valgekraed, kes valdavad keelt ja on väsinud tagumikunühkimisest Päästekeskuses. Nad oleks kohapeal ka riigikeelt õpetanud, ja kindlasti olnuks kasutegur suurem.

ENSV-aegu oli tuletõrje sõjaväestatud. Palk oli hea ja oli ka venekeelseid mehi, kuid nad said eestimeelses keskkonnas väga hästi hakkama. Ja nii see keeleõpe aktiivselt toimus.

Ei taha nimetada Keeleinspektsiooni tööd tõhusaks. Kas nad on kuulanud neid eesti keele tunde Ida-Viru piirkonnas? Mis tasemel on see riiklikult rahastatav kooliõpe ja mis tasemel on need õpetajad, kes õppuritega kergesti konflikti lähevad?

Kesknädal

Jaga |