Alkohol on meie ühiskonna nuhtlus

H. E. HAIN,      28. november 2007


Tants alkoholipoliitika ümber on kestnud ligi pool aastat, aga jutust kaugemale pole jõutud. On esitatud mitmeid seisukohti nii Riigikogus kui ka valitsuses küll öise alkomüügi kohta ja alkoholi telereklaami nihutamisest hilisemale ajale. Need kõik on aga n.ö kosmeetilised abinõud, mis karvavõrdki ei vähenda vägijookide pruukimist ja noorte alkoholilembust. Statistilise alkoholitarvituse poolest oleme Euroopa Liidus esikohal. Meedikute andmeil on olnud palju alkoholimürgitusi, millest mõned on lõppenud isegi surmaga. Kas see kõik ei pane valitsust ja Riigikogu mõtlema, et see tulu, mis laekub aktsiisina, ei tohi tulla inimeste elu ja tervise arvel?

Alkoholipoliitika kujundamisel tuleks vaadata 70 aastat tagasi – meenutada, kuidas toimiti esimese Eesti Vabariigi ajal, kui ühe inimese kohta tuli aastas praegusest poole vähem tulivett. Tollases Eestis oli alkohol riigimonopol: riik tootis, eksportis ja importis alkoholi ning korraldas selle müüki. Vägijookide müümiseks olid loodud eraldi kauplused. Tavakaupluses ei ilutsenud seda kraami riiuli- ja kastitäite viisi; müügil oli küll õlu, kuid selle alkoholisisaldus oli 2,5–3% (nüüd juba kuni 12%). Alkoholi ei reklaamitud igal pool – nii väljas kui ka ajalehtedes –, vaid ainult n.ö viinapoes. Nüüd on aga ebaeetilisuses mindud nii kaugele, et isegi meie põhiseadust reklaamitakse õllepudelil! Vana eesti aja avalikel üritustel (pargipeod, spordivõistlused jne) alkohoolsed joogid puudusid. Avalikku korda, mis hõlmas ka alkoholimüüki, valvas vallakonstaabel, kes oli rahva jaoks autoriteet. Ostjad pidid olema täisealised – kui ma ei eksi, siis vähemalt 20-aastased.
Suurt osa alkoholipoliitika elluviimisel etendasid ühiskondlikud organisatsioonid. Eestis oli üle 500 karskusseltsi. Need korraldasid nii koolides kui ka rahvamajades loenguid alkoholi mõjust inimese tervisele ja ühiskonna elule. Tänu sellele noorte seas alkoholiprobleemi ei olnud – ka kodune kasvatus ja ühiskondlik hoiak olid need, mis hoidsid noori alkoholist eemal.

Mida praegune Eesti Vabariik peaks tegema alkoholi kuritarvitamise vähendamiseks?

1. Täielikult tuleb keelata alkoholimüük bussi- ja bensiinijaamades. 2. Alkohoolsed joogid olgu müügil eraldi kauplustes; madala alkoholisisaldusega (2,5–3%) õlu võiks jääda toiduainekauplusesse. 3. Spetsiaalsete viinakaupluste lahtiolekuajad kehtestada üleriigiliselt ja kontroll nende üle jäägu omavalitsustele. 4. Alkoholi ostmise õigus alaku 18. eluaastast. 5. Keelustada on vaja alkoholireklaam televisioonis; selle asemel näidata klippe alkoholi kuritarvitamise mõjust elule ja tervisele. 6. Kõik avalikud üritused olgu alkoholivabad. 7. Kutsuda ellu karskusseltsid; nii koolides kui ka rahvakogunemistel tutvustada karskeid eluviise.

Alkoholipoliitika eesmärk olgu: vähem sõnu, rohkem otsustavust!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (21)